Ülevaade: Kuidas ma pandeemia ajal Lätis teatris käisin. Hanna Marrandi

8. november on esimene eriolukorraaegne hommik Riias. Tavaline esmaspäev, inimesed lähevad tööle nagu ikka. Ainult et nad kannavad kõik maski, juba mitu nädalat on see Lätis kohustuslik. Korstnad saadavad taevasse sirgeid suitsusambaid ja avaturul müüvad vammustesse mähitud memmed kurke-tomateid. Ikka veel, kuigi on juba november. Külm hiilib püksisäärest sisse ja ülespoole. Tänasest alates on Lätis suletud kõik meelelahutusasutused, muu hulgas teatrid. Toidukohtadest saab süüa ainult kaasa osta. Ülikoolid ja vanemate klasside õpilased on koduõppel. Sellist elu elas möödunud kevadel terve maailm – ja tundub, et ka sügisel ei saa me selleta hakkama.

***

Uudis eriolukorra kehtestamisest Lätis tuli ajal, kui mina parasjagu Riias Balti Draama Foorumil osalesin, kaaslasteks õppejõud ja teised teatrivaldkonna professionaalid. Riias olles jõudis meile, eestlastele, tõeliselt kohale, et viirusoht on endiselt väga reaalne. Lätlased olid olukorraga kohanenud ning muutnud siseruumides maskide kandmise kohustuslikuks juba oktoobri keskpaigast alates. Ja kõik tõesti kandsid neid! Teatris, taksos, poes.

Riias veedetud viis päeva olid vaikus enne tormi või lausa pidu katku ajal. Balti Draana Foorum leiab igal aastal aset ühes Balti riigis, seekord oli käes Läti kord. Algselt pidid festivalil osalema delegatsioonid Eestis ja Leedust, mõlemas 15 inimest. Tegelikkus kujunes aga selliseks, et leedukatel ei õnnestunud üldse kohale sõita (neil oli festivali alguseks 2000 koroonajuhtu päevas!) ja eestlastest otsustas lõpuks riskantse teekonna ette võtta vaid kuus inimest. Veel ärasõidupäeva hommikul kõhklesin, kas ikka tasub ja ega vahepeal mingeid Suuri Otsuseid pole tehtud. Praegu ei lähe ka ühtki bussi otse Tartust Riiga, nagu vanadel headel (normaalsetel) aegadel läks. See tähendas väikest seiklemist ja kombineerimist juba Eestist välja saamiseks.

Riias võeti meid väga hästi vastu. Festivali peakorraldaja Lauma Mellena juhatas meid mööda linna ringi ja vabandas korduvalt, kui veider kogu olukord on. Aga korraldus oli tegelikult suurepärane! Tundsime ennast tõeliselt hoitutena, sest pelgalt kuue eestlase pärast olid valmis tehtud ingliskeelsed tõlked kümnele eri lavastusele, meile korraldati kohtumisi kohalike teatritegijatega, meid majutati ja kostitati rikkalikult.

Allikas: Baltic Drama Forum Facebook

Mida võib siis nende mõne päeva põhjal Läti teatri kohta öelda? Muidugi ei saa teha põhjapanevaid järeldusi. Nägime siiski vaid seda, mis oli viimase aasta lavastuste hulgast spetsiaalselt meie jaoks välja valitud ja kättesaadavaks tehtud. Aga julgen väita, et Läti teater on visuaalselt haarav, emotsionaalne ja põnev. Nähtu põhjal koorusid välja kindlad teemad, mis Läti teatritegijatel hingel: peaaegu kõik lavastused käsitlesid mõne nurga alt emadusega seonduvat, ema ja lapse suhteid ning lapsepõlve mõjusid hilisemale elueale. Ühest küljest on need teemad ajatud, teisalt on praegusel rahvuskonservatiivsete vaadete ajastul naise roll taas esile tõusnud ning neist teemadest tuleb nüüd eriti rääkida. Kas emadus on norm või privileeg? Kas selle üle, kas ja kuidas lapsed ilmale tuua, peaks otsustama keegi veel peale ema?

Lisaks sarnastele teemakäsitlustele torkas festivalil ilma ka suur katsetusjulgus lavakujunduste osas, kas või selles mõttes, et söandati rakendada lihtsaid ideid ja kasutada igapäevaseid rekvisiite. Läti Rahvusteatri „Margarete“ ja „Finlandization“ kasutasid mõlemad väga igapäevast, peaaegu banaalset lavakujundust, nimelt loodi lavale realistlik kontorimiljöö. Sama teatri lavastuse „Empty Flower. Yerma“ kujundus oli seevastu täielik vastand – see oli poeetiline, heledates külmades toonides ja õhuline. Lavastuse aluseks on 20. sajandi alguses kirjutatud näidend naisest, kelle suurim soov elus on last saada. Seega mõjus „Yerma“ temaatika küll anakronismina, kuid lavakujunduse mõju sellest ei vähenenud.

Riia Kunstiteatris vaatasime lavastust „Kopsud“, mille Eesti versiooni praegu ka Endlas näha võib. Selle lavatöö juures torkas silma just peaaegu täielik kujunduse puudumine. Täissuuruses laval polnud midagi peale kahe näitleja ja ühe musta kasti. Lavasügavusest paistev lõputu pimedus rõhutas üksikisiku väiksust ja ebakindlust eesootava suhtes, mis ongi „Kopsude“ sisuks. Selles teatrisaalis olid kasutusele võetud ka Riia kõige rangemad koroonameetmed: istmed eraldati üksteisest läbipaistvate plastikust vaheseintega. Lisaks oli saalist eemaldatud iga teine istmerida. Istusin siis seal saalis, mask ees ja plastiksein kõrval ja üritasin korraga lugeda nii subtiitreid kui kaugel laval viibivate näitlejate kehakeelt, et mulle mingigi emotsioon kohale jõuaks. Lätikeelsest kõnest polnud ju suuremat abi. „Kopsud“ oli esimene etendus, mida Riias nägin, ning olles selle kogemuse võrra rikkam, olid järgnevad juba nauditavamad. Teadsin, mida oodata!

Ürituse viimasel päeval kutsuti eestlased vestlusringi, mille eesmärk oli nähtud lavastuste tagasisidestamine. Kes suure töö ära teinud, tahab ka kuulda, mis teised sellest arvavad. Allikas: Baltic Drama Forum Facebook

Üks huvitav fenomen, mis Läti teatris koroonakevade mõjutusel tekkis, on netilavastuste rohkus. Neid tehti Lätis nii palju, et parimate esile tõstmiseks on sel korral teatriaasta auhindade jagamisel lausa eraldi kategooria. Ka meile näidati paari netiteatri lavastust, neist üks („A Draft“) aga oli venekeelne ja kuigi oli olemas ka ingliskeelne sünopsis, ei kergendanud see absurdsest süžeest arusaamist just palju. Lõpuks loobusin ja lasin lavastusel omatahtsi kulgeda. Teisele netilavastusele „White Lady“ oli iseloomulik värviküllus ja meelelahutuslikkus. Lavastuse sihtgrupiks võiks eelkõige olla teismelised, keda säärane sotsiaalmeediaesteetika kõnetab. Lavastaja Valters Sīlis on tegelikult aga üks praeguse aja Läti teatri viljakamaid tegijaid, kellelt oli festivali programmis lausa kolm lavastust ning kes suudab võrdselt tabada nii Rahvusteatri kui väiksemate, avangardsemate teatrite publikute maitset. Sīlis on tuttav ka Eesti publikule, tema lavastust “Mul oli nõbu” mängitakse praegu Vabal Laval, kuid ta on Eestis tegutsenud varemgi.

Seega nägin Riias mõne päeva jooksul teatrit väga erinevatest žanritest. Oleksin siiski lootnud rohkem etenduskunsti, sest domineerivaks jäi ikkagi psühholoogiline sõnateater, kuigi ka seda traditsioonilist žanri oli suudetud väga huvitavalt lahendada. Üldiselt tuleb tunnustada lätlaste julgust käsitleda olulisi ja päevakajalisi teemasid. Üheks minu lemmiklavastuseks oli „The Boy Who Saw in the Dark“ (Läti Rahvusteater, Valters Sīlis), mis käsitles väga eluliselt ja leidlikult pimedate kogukonna probleeme, täpsemalt nägijast lapse suhet tema pimeda perekonnaga. Eriti huvitav oli lavastuse helikujundus, mis sündis kohapeal käepäraste vahendite abil. See sobis ka lavastuse temaatikaga, sest kui üks meeleelund ei toimi, muutuvad teised ju selle võrra olulisemaks. Lavastuses oli tugev oli ansamblimäng, lisaks pöördusid näitlejad aeg-ajalt publikuga rääkima. Nad jutustasid lugu, mitte ei täitnud üksnes osi – nii nagu see heas teatris peakski olema.

Pildil on peakorraldaja Lauma Mellena (keskel) ja osa Eesti delegatsioonist Dirty Deal Teatro ees vahetult enne festivali viimast etendust. Allikas: Baltic Drama Forum Facebook

***

Tol esmaspäeva hommikul, kui Lätis eriolukord kehtima hakkab, astun mina Riias rongi peale ja tulen kolm tundi hiljem Valgas maha. Vagunis pole ühtki inimest, kokku väljub lõpp-peatuses rongist käputäis reisijaid. Veel tund hiljem jõuan Tartusse ja kõmbin jäävihmas koroonatesti tegema. Selline on praegu välismaal käimise paratamatus. Mul on hea meel, et õnnestus teekond Riiga ette võtta, olgugi et sel aastal on igasugune reisimine varjutatud kerge süütunde ja tahtmatu mässumeelsusega. Vähemalt oli testitulemus negatiivne.

Hanna Marrandi

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s