Filed under Teater

Kõiki inimesi ühendab seesama pilk tähtedele

Kõiki inimesi ühendab seesama pilk tähtedele

Annemari Parmakson “IDEM“, AudioKinetica (MTÜ Helitelg), Vaba Lava ja Vene Teater, lavastaja Artjom Garejev Läänemaailma inimesed tajuvad ja mõtestavad oma elupaika praegu üha enam erinevuste kohtumise väljana, mistõttu identiteediküsimused tulitavad ning hõõguvad ka pealtnäha teise dominandiga teemade all. Suuresti olemuselt mina- ja isikukeskse sotsiaalmeedia mõjul on nn keskmine inimene muutunud teadlikumaks enesest, identiteetide suhtelisusest ja … Jätka lugemist

„Vaadates õhu liikumist” – väikesed masinad ja suured unistused

Alice Lokk Prantsuse lavastaja Magali Rousseau’ lavastus „Vaadates õhu liikumist” on lihtne ja südamlik lugu unistustest, mälestustest ja lendamisest. Enne saali sisenemist hoiatab heli- ja valgustehnik, et sisenetakse pimedusse ning tuleb vaadata oma jalgealust ja hoida pea pilvedes. Saali sisse astudes haaratakse vaatajad kohe maagilise loo sisse. Sõltumatu Tantsu Lava ruum on peaaegu pime, õrna … Jätka lugemist

„Nähtamatud maad” – üle selgroo ja põlvede

Katarina Tomps Festivali NuQ Treff raames mängitavat lavastust „Nähtamatud maad” iseloomustatakse kavalehel sõnadega geograafiline striptiis. Mõiste on intrigeeriv täistabamus selle kohta, mis laval toimuma hakkab. Enne etenduse algust jõuan silmitseda laval leiduvat, seda lihtsustab asjaolu, et publikul on võimalik istuda põrandale. Näen enda ees kolme sentimeetri pikkuseid päevitavaid nukukesi ja umbes sama suurt puud. Miniatuurseid … Jätka lugemist

“Close up 2.0” – hüplevad pokud

Oliver Issak Pianist lehitseb ja korrastab oma noote. Inimesed saabuvad saali. Vaikus. Pianist alustab. Mõne aja pärast siseneb akside vahelt ruumi keha – maas, roomates. Aeglaselt hakkab ühesugused kehasid ruumi aina enam kogunema. Toimub pianisti ja tiibklaveri koostoimel tekkiva muusika ning ruumi kogunenud (või ehk sattunud) kehade interaktsioon. Tunni aja pärast see lõppeb, kehad lahkuvad, … Jätka lugemist

“Avad pudeli, avad meeled”?

Olen viimasel ajal just etenduskunsti ja/või tantsu valda kuuluvate lavastuste puhul mõelnud sellele, kuidas tutvustuseks-reklaamiks mõeldud tekstid, millega otsekui peaks enne vaatama asumist kindlasti tutvunud olema, võivad vahel vaataja kahetsusväärselt rappa juhatada, või vähemalt tekitada tülikat dissonantsi ootuste ja etendusel kogetava vahel. Ideaalmaailmas võiks vaataja ikkagi viimasele suurema sõna- ja mõjuõiguse anda, aga paraku alati nii … Jätka lugemist

Keerdkäigud elu mängumaal

Marta Pajo   Renate Keerd on Eesti lavastaja ja koreograaf, lisaks on ta füüsilise teatri trupi Kompanii Nii juht, mille ta asutas 2012. aastal. Hariduselt on Keerd koreograaf, olles lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafia eriala 2002. aastal. Oma lavastustega on Renate Keerd käinud mitmetel teatri- ja tantsufestivalidel Euroopas, Skandinaavias ja Aasias. Renate Keerdi kolm … Jätka lugemist

Kartmatu Teatr.doc

Teatr.doc või lihtsalt Doc, nagu seda kutsutakse, sündis osana suuremast elavnemisest vene draamakirjanduse maastikul. 1999. aasta juulis juhendasid Londoni Royal Courti teatris töötavad näitekirjanikud Moskvas seminari, tutvustamaks noortele vene dramaturgidele ja lavastajatele verbatim-tehnikat. Seeme langes viljakale pinnasele: noorte vene teatraalide suure huvi põhjuseks oli ilmselt seisak, kuhu vene draamakirjandus 1990ndate alguseks oli jõudnud. 90ndate jooksul … Jätka lugemist

Cabaret Rhizome´i tongue twister

Katarina Tomps Tartu Erinevate Tubade Klubi täitus taaskord teatripublikuga 15. detsembril 2016. Susside sahinal seadsid vaatajad end mõnusasti diivanitele, et nautida Cabaret Rhizome´i uuslavastust ja ühtlasi nende esimest road movie´t pealkirjaga „Vabadusest ja vabandustest“. Kuna minu vaatajapositsioon asus elutoa diivani keskel nägin ma kogu etendust ainult suure televiisori vahendusel. See, mis toimus õigupoolest lavaks olnud … Jätka lugemist

Performatiivsus füüsilises lavastuses „KOON“

Renate Keerdi loodud „KOON“ on mitmekihiline ja omanäoline lavastus. „KOON-il“ puudub üks väljajoonistuv teema, üldist teemaderingi võib iseloomustada sõnadega “argisus”, “heatujulisus” ja “lihtsus”, kuid midagi kindlat välja tuua ei saa. Analüüsimiseks on võetud fenomenoloogiline uurimisviis, mis lähtub performatiivsuse esteetikast. Valitud on just fenomenoloogia, sest lavastus tekitab erinevaid emotsioone ja tundeid, mida ainult märgisüsteemide abil seletada … Jätka lugemist

Lavastuse “Suluseis” ruumiga seotud märgisüsteemide semiootiline analüüs

  Iris Solnik Andres Noormetsa lavastus “Suluseis” esietendus 25. novembril 2016. aastal Sadamateatris. Dramaturg on rootslane Kristian Hallberg. Kunstnik, muusikaline kujundaja ja valguskunstnik on Andres Noormets. Lavastuses mängivad Margus Jaanovits, Leila Säälik, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova. Noormetsa „Suluseis“ on sisekaemuslik ja ühiskonnakriitiline lavastus aktuaalsetel teemadel, mis on tekitanud ohtralt probleeme nii Eestis kui … Jätka lugemist