Koer on armastamise masin

Erkki Sven Margna Armastust on lihtne defineerida, aga tegelikkuses esineb seda harva. Koerte kaudu me avaldame austust armastusele, selle võimalikkusele. Mida muud on koer, kui armastamise masin?[1] Koeratüdruk Lotte on Vanemuise suures majas seigelnud kolmel korral – detektiivina aastal 2008 (Eesti teatrite 2009. aasta vaadatuim lavastus), kosmonaudina aastal 2012 (Eesti teatrite 2012. aasta vaadatuim lavastus), … Jätka lugemist

Naine nagu orkester − Katrin Pärna rollisooritused lavastuses „Baskin ehk nalja põhivormid“

Erika Anna Kaldvee Sophia Loren tuli külaskäigule Nõukogude Liitu. Brežnev tutvustas ise talle Moskvat, rääkis Nõukogude elust, saavutustest ja kommunismi ehitamisest. Seejärel küsis ta: “Mademoiselle Loren, kas teil pole mõnda soovi, mida ma täita saaksin? Teeksin seda suurima heameelega.” “Mis oleks, kui teeksite piirid lahti?” küsis Loren. “Vaat kus kavalpeake!” vastas Leonid. “Tahate minuga kahekesi … Jätka lugemist

Näitlejat vabastab vaid surm

Iris Solnik Leofred Luuk, endine näitleja, tavatseb tänaval kõndides vargsi üle õla kiigata. Ei otsi ta möödujate imetlevaid pilke või näpuga näitajaid. Nimelt kardab Leofred Luuk kangesti Surma. Ja Surm näib igatsevat meelelahutust oma üksildases igavikus, niisiis ta ajaviiteks Leofred Luuki varitsebki. Leofred Luuk on tegelane Uku Uusbergi autorilavastuses „Üritus“, mida mängitakse  Vanemuise väikese maja … Jätka lugemist

Ema Courage, see ihu-hinge arst

Eline Selgis   Hei, ülemus, pea kinni väed sa, miks paljapäki plagada? Ema Courage on tulnud, näed sa, et jalavarje jagada. Seljas täitand ja katkend vammus, sõdur koormaid ja kahureid veab, kuid, kui ta lahingusse sammub, saapad jalga saama ta peab. Istusin pärast tööd Kvartali ees bussipeatuses ja ootasin bussi number üks, et Annelinna sõita. … Jätka lugemist

Õnne ei saa osta

Marten Liivik Kümmekond aastat tagasi jalutan vanematega Haapsalu unises vanalinnas. Korraga märkan meest, kes ühe käega hoiab kramplikult kõhust ja teise käega otsib tuge kivimüürilt. Ta tõmbleb, väriseb ja sonib. Tol hetkel sain isegi aru, kellega tegu. Kui jätta turvaline telepilt välja, siis oli see esimene ja viimane kord, mil olen pidanud narkomaani nägema. Kuigi … Jätka lugemist

Kõigile midagi, irooniata

Lennart Peep Paljud eestlased on üles kasvanud nõukaajal välja antud erinevate maade muinasjutte lugedes ja sealseile kangelasile kaasa elades. Süüria rahvalugusid aga pole neist vihikuist keegi lugenud, sest enamik neist koguti  kokku alles eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel. Lavastaja Helen Rekkor ja trupp ongi otsustanud Eesti vaatajate ette manada kümme eriilmelist Süüria mõistulugu, mis on Rekkori … Jätka lugemist

Musta Kasti intiimne pilguheit ajalukku

Teater Must Kast on seekord tulnud välja huvitava teemakäsitlusega, rääkides minevikust hoopis teistsuguse vaatenurga alt. Lavastus „Kangelased“ esitab kuus lugu revolutsionääridest, kes võitlesid Eesti riigis oma ideede nimel umbes 100 aastat tagasi. Võib öelda, et praegu valitseb ühiskonnas postmodernne mõtteviis, mida iseloomustab ideede paljusus. Viktor  Kingissepp, Hans Heidemann, Vilhelmine Klementi, Jaan Kreuks, Jaan Tomp ja  … Jätka lugemist

Kas Süüria on kuri hunt?

Agnes Saik Seitsme maa ja mere taga asub üks paik, kus elavad tavalised inimesed oma siiraste murede ja rõõmudega. Lavastus „Süüria rahvalood“ viib meid mitmekülgsele rännakule just sinna maagilisse kohta. Oodates teejuhti lavastuse maailma, ei tea ma veel täpselt, mis mind ees ootab ja otsin vihjeid. Trükin õrnalt tähtedele vajutades uudisteportaali otsingusse sõna “Süüria”. Mu … Jätka lugemist

Lilleline realism Vanemuise moodi

Erika Anna Kaldvee   Nikolai Gogoli romaanis “Surnud hinged” möönab jutustaja: “Hoopis kergem on kujutada suurekaliibrilisi karaktereid: seal lihtsalt viska kamaluga värve lõuendile [—] ja portree ongi valmis; kuid kõigist neist härrastest, keda maailmas on palju, kes on pealtnäha omavahel väga sarnased [—] neist härrastest on hirmus raske portreed luua.” Jah, kuidas kujutada teatrilaval harjukeskmist … Jätka lugemist

Laskem end pureda!

Marten Liivik Tartu Uus Teater „PURE MIND“, autor, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Renate Keerd (end. Valme). Mängivad Liisa Tetsmann, Taavi Rei, Maarja Roolaht, Gerda-Anette Allikas ja Imre Õunapuu (Rakvere Teater). Esietendus Tartu Uues Teatris 23. IX 2013. Tartu Uues Teatris toimus midagi sensatsioonilist – midagi, mida ei oska esialgu sõnadessegi panna. Kohati jääb mulje … Jätka lugemist