Olen viimasel ajal just etenduskunsti ja/või tantsu valda kuuluvate lavastuste puhul mõelnud sellele, kuidas tutvustuseks-reklaamiks mõeldud tekstid, millega otsekui peaks enne vaatama asumist kindlasti tutvunud olema, võivad vahel vaataja kahetsusväärselt rappa juhatada, või vähemalt tekitada tülikat dissonantsi ootuste ja etendusel kogetava vahel. Ideaalmaailmas võiks vaataja ikkagi viimasele suurema sõna- ja mõjuõiguse anda, aga paraku alati nii … Jätka lugemist
Keerdkäigud elu mängumaal
Marta Pajo Renate Keerd on Eesti lavastaja ja koreograaf, lisaks on ta füüsilise teatri trupi Kompanii Nii juht, mille ta asutas 2012. aastal. Hariduselt on Keerd koreograaf, olles lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafia eriala 2002. aastal. Oma lavastustega on Renate Keerd käinud mitmetel teatri- ja tantsufestivalidel Euroopas, Skandinaavias ja Aasias. Renate Keerdi kolm … Jätka lugemist
Kartmatu Teatr.doc
Teatr.doc või lihtsalt Doc, nagu seda kutsutakse, sündis osana suuremast elavnemisest vene draamakirjanduse maastikul. 1999. aasta juulis juhendasid Londoni Royal Courti teatris töötavad näitekirjanikud Moskvas seminari, tutvustamaks noortele vene dramaturgidele ja lavastajatele verbatim-tehnikat. Seeme langes viljakale pinnasele: noorte vene teatraalide suure huvi põhjuseks oli ilmselt seisak, kuhu vene draamakirjandus 1990ndate alguseks oli jõudnud. 90ndate jooksul … Jätka lugemist
Cabaret Rhizome´i tongue twister
Katarina Tomps Tartu Erinevate Tubade Klubi täitus taaskord teatripublikuga 15. detsembril 2016. Susside sahinal seadsid vaatajad end mõnusasti diivanitele, et nautida Cabaret Rhizome´i uuslavastust ja ühtlasi nende esimest road movie´t pealkirjaga „Vabadusest ja vabandustest“. Kuna minu vaatajapositsioon asus elutoa diivani keskel nägin ma kogu etendust ainult suure televiisori vahendusel. See, mis toimus õigupoolest lavaks olnud … Jätka lugemist
Performatiivsus füüsilises lavastuses „KOON“
Renate Keerdi loodud „KOON“ on mitmekihiline ja omanäoline lavastus. „KOON-il“ puudub üks väljajoonistuv teema, üldist teemaderingi võib iseloomustada sõnadega “argisus”, “heatujulisus” ja “lihtsus”, kuid midagi kindlat välja tuua ei saa. Analüüsimiseks on võetud fenomenoloogiline uurimisviis, mis lähtub performatiivsuse esteetikast. Valitud on just fenomenoloogia, sest lavastus tekitab erinevaid emotsioone ja tundeid, mida ainult märgisüsteemide abil seletada … Jätka lugemist
Lavastuse “Suluseis” ruumiga seotud märgisüsteemide semiootiline analüüs
Iris Solnik Andres Noormetsa lavastus “Suluseis” esietendus 25. novembril 2016. aastal Sadamateatris. Dramaturg on rootslane Kristian Hallberg. Kunstnik, muusikaline kujundaja ja valguskunstnik on Andres Noormets. Lavastuses mängivad Margus Jaanovits, Leila Säälik, Kärt Tammjärv, Maria Annus, Marika Barabanštšikova. Noormetsa „Suluseis“ on sisekaemuslik ja ühiskonnakriitiline lavastus aktuaalsetel teemadel, mis on tekitanud ohtralt probleeme nii Eestis kui … Jätka lugemist
Teater NO99 lavastus „Ema Courage“
Annabel Martin Bertolt Brecht kirjutas näidendi „Ema Courage ja tema lapsed“ 1939. aastal. Selle näidendi loomisel järgis ta mitmeid põhimõtteid, mida ta teatri puhul oluliseks pidas. Ta kasutas teatrit, et vaadelda ühiskonda ja sealseid probleeme. Tähtsus langes sõnale ilma üleliigsete visuaalsete lisadeta. Brecht pidas küll oluliseks teatri meelelahutuslikku funktsiooni, kuid samal ajal pidi teater … Jätka lugemist
Koer on armastamise masin
Erkki Sven Margna Armastust on lihtne defineerida, aga tegelikkuses esineb seda harva. Koerte kaudu me avaldame austust armastusele, selle võimalikkusele. Mida muud on koer, kui armastamise masin?[1] Koeratüdruk Lotte on Vanemuise suures majas seigelnud kolmel korral – detektiivina aastal 2008 (Eesti teatrite 2009. aasta vaadatuim lavastus), kosmonaudina aastal 2012 (Eesti teatrite 2012. aasta vaadatuim lavastus), … Jätka lugemist
Naine nagu orkester − Katrin Pärna rollisooritused lavastuses „Baskin ehk nalja põhivormid“
Erika Anna Kaldvee Sophia Loren tuli külaskäigule Nõukogude Liitu. Brežnev tutvustas ise talle Moskvat, rääkis Nõukogude elust, saavutustest ja kommunismi ehitamisest. Seejärel küsis ta: “Mademoiselle Loren, kas teil pole mõnda soovi, mida ma täita saaksin? Teeksin seda suurima heameelega.” “Mis oleks, kui teeksite piirid lahti?” küsis Loren. “Vaat kus kavalpeake!” vastas Leonid. “Tahate minuga kahekesi … Jätka lugemist
Näitlejat vabastab vaid surm
Iris Solnik Leofred Luuk, endine näitleja, tavatseb tänaval kõndides vargsi üle õla kiigata. Ei otsi ta möödujate imetlevaid pilke või näpuga näitajaid. Nimelt kardab Leofred Luuk kangesti Surma. Ja Surm näib igatsevat meelelahutust oma üksildases igavikus, niisiis ta ajaviiteks Leofred Luuki varitsebki. Leofred Luuk on tegelane Uku Uusbergi autorilavastuses „Üritus“, mida mängitakse Vanemuise väikese maja … Jätka lugemist
