Posted by TÜL

Lilleline realism Vanemuise moodi

Erika Anna Kaldvee   Nikolai Gogoli romaanis “Surnud hinged” möönab jutustaja: “Hoopis kergem on kujutada suurekaliibrilisi karaktereid: seal lihtsalt viska kamaluga värve lõuendile [—] ja portree ongi valmis; kuid kõigist neist härrastest, keda maailmas on palju, kes on pealtnäha omavahel väga sarnased [—] neist härrastest on hirmus raske portreed luua.” Jah, kuidas kujutada teatrilaval harjukeskmist … Jätka lugemist

Laskem end pureda!

Marten Liivik Tartu Uus Teater „PURE MIND“, autor, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Renate Keerd (end. Valme). Mängivad Liisa Tetsmann, Taavi Rei, Maarja Roolaht, Gerda-Anette Allikas ja Imre Õunapuu (Rakvere Teater). Esietendus Tartu Uues Teatris 23. IX 2013. Tartu Uues Teatris toimus midagi sensatsioonilist – midagi, mida ei oska esialgu sõnadessegi panna. Kohati jääb mulje … Jätka lugemist

Visuaalseid kalambuure lemmikraamatust

Eline Selgis Esiteks, Renate Keerd ja tema füüsilise teatri Kompanii Nii, koosseisus Liisa Tetsmann, Taavi Rei, Maarja Roolaht, Gerda-Anette Allikas ja Imre Õunapuu (Rakvere Teatrist), toovad publikuni virgastava mõttepuhtuse. Tartu Uue Teatri lavastus “PURE MIND” on oma mängulisuses nii kaasahaarav, et vaataja võib segamatult ahmida iga liigutust, nooti, silpi, riidehilpu ja isegi veepommi. Teiseks, kutsuti … Jätka lugemist

Kas Stoppardi lavastamine on kohustuslik?

Agnes Saik Vanemuise „Arkaadia“ lavastusest jäid silma kiretu mäng ja terviku puudumine – lavakujundus suhestus tekstiga, kuid näitlejad olid justkui krambis ning üldmulje jäi veniv ja toores. Etenduseni on jäänud viis minutit. Lava on rahulik, valgus müstiline, põrandal ja seintel on varjud. Näha on tuhmides toonides raamaturiiuleid, suurt üksildast ust lava keskel ning lauda, mille … Jätka lugemist

Maagiline Süüria

Erika Anna Kaldvee Tutvudes selle hooaja Vaba Lava programmiga, tahaks tüdinult karjatada: “Oh jälle see Süüria!”. Pagulaskriis, ISIS, sõda, hukkunud, pagulased, pagulaspaanika ja -traagika. Kas pole neid teemasid  juba piisavalt ekspluateeritud? Justkui teaks juba Lähis-Idast “tänu” pehmelt öeldes keerulisele poliitilisele olukorrale kõike. Jah, Süüria rahva lood on nukrad… Kuid, kas ikka on? Usutavasti ei ole … Jätka lugemist

Midagi, mis on olnud palju-palju varem enne mind ja sind

Erkki Sven Margna Kaks aastat tagasi kutsus Risto Kübar Varro Vooglaiu teatrisse[1]. Vaatama midagi harilikku. Midagi väga tavalist. Kutsus, et Varro saaks endasse vaadata ja küsida – kas viha sügavalt isikliku, sügavalt inimliku vastu on vajalik ja edasiviiv?  Võimalust iseendasse läbi Risto ja Benny lavapeegli vaadata tuli Eestis oodata kaua („Spectacular Lightshows…“ esietendus Münchner Kammerspieles … Jätka lugemist

Üks inglise perekond

Paula Palmiste 1947. aasta Inglismaa, mil sõda on pea hetk tagasi lõppenud. Härra Linden (Hannes Kaljujärv) saab 65-aastaseks. Kogu tema pere on kokku tulnud, olgu taaskohtumine nii mõru ja vaevaline, kui on. Professor on jõudnud parajasse ikka, et minna pensionile. Mure abikaasa, isa, töökaaslase üle on eriliselt süvenenud. Näidendi „Perekond Linden“ autor John B. Priestley … Jätka lugemist

Hea mees,

ei joo ega suitseta, armastab ja hoiab oma naist ja lapsi, ei tõmba ringi ning räägib oma tunnetest. Hea mees saab läbi ämmaga ja peab äiast lugu, teenib soliidsel töökohal head palka, armastab loomi, on ilusa kehaga, enesekindel ning tal pole hirme. Ja see kõik peab tulema mehe sisemisest motiveeritusest. Mõni ime siis, et Vanemuise … Jätka lugemist

Aegumatu igatsus

Lugu kirjavahetusest kahe inimese vahel, keda lahutab üüratu pikk vahemaa 20. sajandil, kõlab kui romantiline sõjadraama. Kui aga selgub, et need kaks inimest ei ole mitte armastajapaar, vaid hoopis vennad Jakob ja Willem, et erinevad maailmapaigad on Hiiumaa ja New York ning et tegemist on päriselt elanud inimestega, siis ei kõla see enam kui klišee, … Jätka lugemist

Õpipoisist ja meistrist

Tekst ilmus Draama festivali 2015 eelraamatus teema “Piir: Õpipoiss/meister” all koos kuraatori, Peeter Raudsepa kirjutatuga. … isiksus, kellel on oma loomingusund ja -põhjus, oma stiil, oma loominguline eneseteadvus. Just isiksuslikkus on see, mis näitab õpipoisile suunda oma meistri jäljendamisel põhinevast töövõtete omandamisest ise meistriks saamise poole, annab selleks võimaluse, ei garanteeri midagi, aga näitab ühe … Jätka lugemist