Posted by Liisa Pool

Peter Brooki ja Jerzy Grotowski käsitlus vaatajast

On mitmeid raamatuid, mille avalaused muutuvad legendaarseks ja saavad tihti tuntumaks kui teose edasine sisu.  Peter Brooki 1968. aastal avaldatud „Tühi ruum“ on üks neist: „Ma võin võtta ükskõik missuguse tühja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi läheb läbi selle tühja ruumi, mõni teine vaatab teda, ja ongi kõik, mida on vaja selleks, et tegemist … Jätka lugemist

NO99 „Kodumaa karjed“ kui poliitiline teater

Teatri NO99 lavastus „Kodumaa karjed“ on 2014. aasta Arvamusfestivali ühekordsest aktsioonist „24 aastat ühe tunniga“ välja kasvanud Jaak Printsi monolavastus, milles kantakse ette erinevaid viimase veerandsajandi jooksul ühisesse infovälja paisatud tekste. Mitmed neist tekstidest on omandanud ajas märgilise tähenduse ja muutunud käibefraasideks, teised on valguse kätte tõmmatud „ajaloo prügikastist“ ja mõjuvad ootamatute kurioosumitena. „Kodumaa karjed“ … Jätka lugemist

Nähtamatu elevandi raskus

Armastatud klounidena tuntud Piip ja Tuut lõikasid hiljuti loorbereid „Ruumimaagia“ nime kandnud 2013. aasta Draama festivalil, kus nende teatri kaasproduktsioonina valminud imetabase atmosfääriga lavastus „Bistro Beyond“ näitas täiskasvanutele muinasjutulist visuaalteatrit. Taani päritolu autor-lavastaja Søren Valente Oveseni suunamise all astuvad Piip ja Tuut Teatri juhtfiguurid Haide Männamäe ja Toomas Tross publiku ette teatri teises täiskasvanutele suunatud … Jätka lugemist

Romeo – romantilise kangelase vari

Indrek Ojari rolliportree 14. ja 18. oktoobri „Romeo vs Julia“ etenduste põhjal Soome näitekirjanikud Lauri Sipari ja Liisa Urpelainen on võtnud ühe maailma kõige tuntuma armastusloo ning „maagilise kui“, seganud need kokku ja selle tulemusel kirjutanud näidendi sellest, mis oleks võinud juhtuda, kui Romeo ja Julia oleksid enesetapu asemel ühiselt Veronast põgenenud. Karlova Teatris näeb … Jätka lugemist

Milleks see kiire, mis kuhugi ei vii?

Proloog Ma ei ole väga kaua nii heas (võiks isegi öelda, et ülevoolavas) tujus teatrisse läinud, kui nädal tagasi oma käesoleva aasta esimest teatrikülastust tehes.  Seda valusam oli pettumisest tulenev meeleolu langemine. Siit moraal – peaks enne teatrisse minekut hakkama ikkagi rohkem eeltööd tegema ja arvustusi lugema. Kadi Herküli arvustus Kultuuriportaalis on tabav ja kokkuvõtlik … Jätka lugemist

Teatrirepliik: “hääletutest” mobiiltelefonidest

“Palume mobiiltelefonid etenduse ajaks välja lülitada”*. See mantrana korratav lause on juba nii lahutamatu osa teatrikülastusest, et väikesed lapsed alustavad kodus teatrit mängides oma mänguetteasteid samade sõnadega. Oleks nelja-aastastel telefonid, täidaksid nad ilmselt kohusetundlikult kõlaritest esitatud palvet. Ometi juhtub pea igal etendusel, et üks kuni mitu telefoni sellele vaatamata helisevad-surisevad-piiksuvad. Nende omanikud pole muidugi enam lasteaiaealised. … Jätka lugemist

Pühad iluprotseduurid külmas vaikuses

Kadri Noormetsa uusim teatritöö „procedure of beauty“ on ilmselt käesoleva teatrihooaja kõige aeglasem ja sündmusvaesem lavastus Eesti teatris, muutudes sellega ise teatrisündmuseks. See on tõeline „vaene teater“ Grotowski terminites: üks etendaja, üks rippuv maal ja publik, ei mingit kulda-karda. Lavastust tutvustavast tekstist jäävad silma sõnad „väljakutse“, „tunnetuslik ruum“, „ebamugavus“, „indiviidid saalis“, „nullgarantii“ ja „kontsentratsioon“ (STL … Jätka lugemist

Urmas Vadi autoriteater Tartu Uue Teatri triloogia näitel

Mõiste „autoriteater“ ilmus aktiivselt teatridiskursusesse 2010. aastal, kui Ivar Põllu kureeris selleteemalise Draama 2010 kõrvalprogrammi. Ometi saab autoriteatrist rääkida juba ka möödunud kümnenditel, seega pole tegu uue tendentsiga (Epner 2010). Ivar Põllu (2010) sõnade järgi on autoriteatris oluline vastutuse koondumine ühe isiku (autor-lavastaja) kätte, et seeläbi näitekirjanik-tõlkija-draamajuht-lavastaja kommunikatsiooniahela ebavajalikud lülid vahele jätta. „Autoriteatri levik toob … Jätka lugemist

Samm aknani

„Leelo otsib setot“ Lavastaja: Anne Türnpu. Mängivad: Kärt Blum, Eve Ellermäe, Marija Jurtin, Krista Keedus, Helena Kesonen, Riin Tammiste  „samm lähemale“ Idee ja lavastus Mart Kangro (featuring Thomas Lehmen), Helikujundus ja dramaturgiline abi Taavi Kerikmäe. Laval 26. lennu poisid Markus Dvinjaninov, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja ja Ragnar … Jätka lugemist