Posted by Oliver Issak

“Close up 2.0” – hüplevad pokud

Oliver Issak Pianist lehitseb ja korrastab oma noote. Inimesed saabuvad saali. Vaikus. Pianist alustab. Mõne aja pärast siseneb akside vahelt ruumi keha – maas, roomates. Aeglaselt hakkab ühesugused kehasid ruumi aina enam kogunema. Toimub pianisti ja tiibklaveri koostoimel tekkiva muusika ning ruumi kogunenud (või ehk sattunud) kehade interaktsioon. Tunni aja pärast see lõppeb, kehad lahkuvad, … Jätka lugemist

Detsembrihommik

Pean kahetsusega nentima, et kui hakatakse rääkima lasteteatrist, siis pean mina vaikselt seltskonnast eemalduma, sest võin ilmselt ühe käe näppudel (ehk tuleb siiski paar näppu juurde laenata) üles lugeda oma käimised nooremale eale suunatud etendustel ning ainuke suurem kokkupuude selle teatrižanriga toimub 27. märtsil, kui teatatakse Salme Reegi nimelise auhinna saaja. Kuid sellegipoolest viis minu … Jätka lugemist

Teekond maailma servale ja tagasi

Lumisel pühapäeval asusin teele Tartu Uude Teatrisse, et „Mõtteainest“ kogeda. Pean häbiga tunnistama, et sellisest interaktiivsest etendusest, osalusteatrist nagu nad ennast defineerivad, ei olnud ma varem kunagi osa võtnud ning see tundus väga huvitav, kuid samas ka hirmutav. Aga pean juba ette ära ütlema, et minu kartused olid vägagi alusetud. Ma ei taha ega vist … Jätka lugemist