Posted by Liis Ots

Ajuloputus II: sõber(?)-ahvidest

Sõltuvus on enamasti miski, mida ei soovita näha ega tunnistada. Lihtsam on selle ees silmad sulgeda, sellest mitte rääkida. Muidugi mingi piirini. Ühel hetkel muutub sõltuvus liiga võimsaks, võtab üle ja seda ei saa enam vältida. NUKU lavastuses „Ajuloputus“ on sellele elusid hävitavale koletisele hoopis teistsugune kuju antud. Nimelt saab sõltuvus laval ahve kujutavate nukkude … Jätka lugemist

Sotsiaalselt tundlik DV8

Kuna Tartu Ülikoolis on kätte jõudnud sessiperiood, on valminud ka hulk teatriteadust puudutavaid kirjutisi. Mõned tudengid on nõustunud TÜL-i blogisse oma teatriajalugu III esseed üles riputama. Aine käsitleb maailmateatri lähiajalugu ning kõik valisid oma teema ise. Tööd on küllaltki mahukad, kuid teatriajaloo ja välisteatri huvilistele kindlasti põnev lugemine. Teen ise siinkohal meie väikese sarjaga algust … Jätka lugemist

Mis jääb sõnade taha? (“Õitsengu” tegelastest. Emotsionaalselt)

Eesti Draamateatri „Õitseng“, autorid, kunstnikud Ingomar Vihmar ja Martin Algus, lavastaja Ingomar Vihmar. Mängivad Ivo Uukkivi, Harriet Toompere, Tiit Sukk, Kleer Maibaum (külalisena), Mihkel Kabel, Margus Prangel (külalisena). Esietendus Eesti Draamateatri väikeses saalis 13. märtsil 2011 Fenomenoloogiline kriitika tegeleb tajumisega, jääb peatuma tähenduse ja tunde lähtepunktis. Teatri fenomenoloogilises analüüsis asetatakse sulgudesse nii reaalsus kui illusioon, … Jätka lugemist