Posted by Annemari Parmakson

Kartmatu Teatr.doc

Teatr.doc või lihtsalt Doc, nagu seda kutsutakse, sündis osana suuremast elavnemisest vene draamakirjanduse maastikul. 1999. aasta juulis juhendasid Londoni Royal Courti teatris töötavad näitekirjanikud Moskvas seminari, tutvustamaks noortele vene dramaturgidele ja lavastajatele verbatim-tehnikat. Seeme langes viljakale pinnasele: noorte vene teatraalide suure huvi põhjuseks oli ilmselt seisak, kuhu vene draamakirjandus 1990ndate alguseks oli jõudnud. 90ndate jooksul … Jätka lugemist

Vastandite mäng Artaud’ ja Grotowski teatrinägemustes

Kaks neoavangardi isafiguuri, Antonin Artaud ja Jerzy Grotowski on isegi tausta ja teatriteele jõudmise poolest peaaegu vastandid. Artaud’ algne ambitsioon oli kirjutada, ta püüdis avaldada luuletusi ja esseid ning lävis Pariisis sürrealistidega, kellega küll hiljem tülli pööras. Paralleelselt teatrimaailma astumisega tegi ta ka paar katsetust filmi alal, sh näitlejana, kuid põhjalikumat kogemust, rääkimata haridusest, tal … Jätka lugemist

Ülevuse püüdlus Antonin Artaud’ teatrikontseptsioonis

Antonin Artaud, prantsuse avangardist, kelle ideede mõju ulatub 1930ndatest alates kümnendite taha ja üle kunstiliikide piiride, on filosoofidest enim intrigeerinud Jacques Derridad, kes leidis tema ideed olevat dekonstruktsiooni musternäidis. Loomulikult aga leidub kokkupuutepunkte ka teiste postmodernistlike filosoofidega. Jean-François Lyotard pühendab oma esmakordselt 1988. aastal ilmunud raamatus peatüki “Le Sublime et l’Avant-garde” üleva kui romantismini varjusurmas … Jätka lugemist

Lühiarvustus: Miksteatri sõnadeta fantaasiamäng pakub vaheldust asjadest kirjule argimaailmale

Oktoobris toimunud festivali “Teater noorele vaatajale 2015” programmi üheksast lavastusest võib Miksteatri sõnadeta fantaasiamängu “Merele!” pidada üheks tugevamaks terviktööks. Lavastuse lugu on iseenesest üpris lihtne, kuid loo lähtepunkt omajagu kentsakas. Nimelt: kolm muuseumitöötajat tegelevad tööajal oma tavapäraste ülesannetega, kuid nende silmis vilksab vandeseltslaslik helk, sest pärast seda, kui kell on kuulutanud tööpäeva lõppu, alles läheb … Jätka lugemist

Silver Kaljula, respekt!

Silver Kaljula “5 grammi sisemist rahu” on üks TÜ VKA teatrikunsti 10. lennu kooliülesandest alguse saanud monolavastustest, mis on edasiarendatuna jõudnud teatri Must Kast statsionaarsesse repertuaari. Sellest võib järeldada, et tegu on hulga materjali seast tuumakuselt esiletõusnud tööga – asjaolu, mis seab lavastusele teatud ootused. Lavastuse sisu on tõsieluline: autor Kätlin Padesaar kirjutas teksti ühe … Jätka lugemist

Iga valik on hüvastijätt, kuid miks hüvastijätuks just selline valik?

Hüvastijätt juunis. Endla Teater. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli 26. lennu diplomilavastus. Tekst: Aleksandr Vampilov. Lavastaja: Andres Noormets. Kunstnik: Maarja Noormets. Osades: Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Kärt Tammjärv, Ragnar Uustal, Linda Vaher. “Hüvastijätt juunis” on … Jätka lugemist

Inspireerituna TTP-st: soovitusi harrastajatele

14.–16. veebruaril veetsime mina, Mirt, Maarja Helena ja veel sajad teatrihuvilised tudengid mõnusa festivalinädalavahetuse Tudengite Teatripäevadel Viljandis. Rõõmustavalt lühikesed vahemaad, magusad hapukurgid, tuttavad näod, Lutsu koolimaja meenutavad ühikad (ütles Mirt) – see on Viljandi väikelinnašarm. Ometi mahtus kolme etenduspaika mängima seitse truppi: Uru Noorteteater, TLÜ Tudengiteater ÜLLAR, K-äng2 Pärnu kolledžist, Helsingi Üliõpilasteater, T-Teater lausa kahe … Jätka lugemist

Spekulatsioone Toompere tegelase lavastuse tutvustuses kirjeldatud patust lunastamise suunas

“Soolo”, RAAAM. Tekst ja kujundus – Ervin Õunapuu. Aeg ja koht – Märt Meos. Kõik kokku – Hendrik Toompere. See mees, kes suhtleb publikuga avameelselt loomesaladusi avaldades, jätab ometi mereudusesse õhku hõljuma üksjagu küsimusi. Ta pillab päeva või ka möödunud päevade riigitegelaste ja kunstnike nimesid sama mänglevalt, kui tõmbab oma kohvrist välja rariteete. Aeg-ajalt kuuluvad … Jätka lugemist

Analüütiliselt Piret Jaaksi näidendist “Näha roosat elevanti”

2011. aasta Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse võidutöö “Näha roosat elevanti” (edaspidi “Roosa elevant”) on kahevaatuseline kaheksapildiline näidend. Tekst on dialoogipõhine, monoloogid puuduvad, esineb parajal määral etenduse mitteverbaalseid komponente kirjeldavaid remarke, mis annavad lavale mõeldud tekstist tervikliku elamuse ka paberilt lugedes. Autor kujutab näidendi aegruumi kaasaegsetele igapäevasest tuttavana, mis soosib tegelastega samastumist ja kujutatud probleemide analüüsimist … Jätka lugemist

Anne Türnpust. Nimekirjade ja nomenklatuurita, üldistavalt ja isiklikult

Suure tähega Lavastaja erineb sama mõiste väikse pookstaviga variandist selle poolest, et kirjeldab kas Lavastajat kui invariantset tüüpi üldistavalt või inimest, kes selle mõiste sisule vastates säilitab samas ainulaadse omaosa, mõjuva eripära, nii et teda märkiva sõna võib lugupidavalt tõsta nime staatusesse. Arvan, et sellise isikupära juured on pelgalt lavastajakäekirjast nii vertikaalses kui horisontaalses mõttes … Jätka lugemist