Enesekindla Pääsukese ebakindel lend

Rolliportree Priit Strandbergi Pääsukesest lavastuses „Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal“ Vanemuise teatris

Näidendi autor: Henning Mankell

Lavastaja: Tanel Jonas

Lumine raudteesild, põhjamaa talviste metsade jäiselt karge atmosfäär. Külma kauge valguse taustal on näha kivil seisvat poissi, kes uurib binokliga ümbritsevat maastikku. “Kas sa arvad, et ma ei näinud sind?”, hüüab 13-aastane Pääsuke eemal kössitavale Hassele. Sellest varjamatu pilkega esitatud torkest sünnib kahe poisi kummaline sõprus, mis on kogu loo käivitajaks, ja pöörab nende mõlema elu pea peale. Lavastuse nimitegelane Hasse Karlsson meenutab toimunut 26 aastat hiljem ja tõmbab ka vaataja mineviku sündmustekeerisesse, talvisesse Rootsi alevikku aastal 1948.

Koheselt pannakse paika poiste võimupositsioon. Pääsuke, keda mängib Priit Strandberg, on Hassega sama vana, kuid erinevalt Hassest pärineb ta rikkast ja kõrgklassi kuuluvast perekonnast ning oli külla kolinud ainult seetõttu, et tema isa oli saanud alevi uueks metsaülemaks. Ehkki Pääsukese hoiak on mänguline ja enesekindel, ei kõneta ta Hasset kui võrdset, vaid räägib temaga kui rumala poisiga, kes elab siin “tobedas matsikolkas”. Poiste vastandus tuuakse veelgi esile läbi kostüümide – Hasse kannab lihtsat pruuni villast jakki, Pääsukese aga pikka peene lõikega ruudulist mantlit. Pääsuke kannab käes nahkkindaid, Hassel on tavalised kootud labakindad. Pääsukesel on ka peened välismaalt toodud lumeräätsad. Sümboolne on ka kohtumispaik. Pääsuke seisab kivi peal, mille Hasse oli nimetanud Troonikiviks. Võib mõelda, et juba siin vihjatakse n-ö troonilt tõukamisele, kui Pääsuke Hasse enda “troonil” seistes poisile ülevalt alla räägib.

Poisse ühendav seiklusjanuline iseloom saab aga nende sõpruse aluseks ja nad kohtuvad peaaegu igal õhtul vana raudteesilla juures, kus nad ootavad, et midagi juhtuks. Kuna aga elu väikeses Rootsi alevikus on üsna sündmustevaene, hakkab Pääsuke ise neid sündmusi välja mõtlema ja ellu viima. Ta tegi elust alevikus enda mängu ja otsustas, et neist Hassega saavad kättemaksjad, nad hakkavad hirmu levitama ja üle silla minejatest saavad nende ohvrid. Selle mängu jooksul avaneb aina rohkem Pääsukese iseloomu tumedam külg. Rikas üleolev poisijõmpsikas hakkab üha rohkem näima süüdimatu psühhopaadina, kes oma mängul ja päriselul vahet ei oska teha. Ta soovib vaid võimu, mille “mängus” teiste inimeste saatuse üle otsustamine talle annab. Kannatavates külaelanikes ei näe Pääsuke aga inimesi, vaid “hulle matsikolkas”, kes väärivadki kättemaksu. Temal endal pole selle koha ja inimestega mingit sidet, külaelanikud on talle kui nupud malelaual, nende tunded ja mõtted on tühise väärtusega. Üheks selliseks mängunupuks saab ka Hasse Karlsson. Ehkki poistest said sõbrad, ei kadunud Pääsukese üleolek tegelikult mitte kuhugi. Pääsuke valetab ja manipuleerib sõbraga pidevalt, ta kasutab teda ära nii kaassüüdlase kui enda musta töö tegijana.

Priit Strandberg sobib Pääsukese rolli suurepäraselt. 29-aastane Strandberg mõjub kolmeteistaastase poisi rollis palju loomulikumalt kui näiteks temast kümme aastat vanem Karol Kuntsel, kes mängib Hasset. Peaaegu kõigi näitlejate ja nende tegelaste vanused olid tugevas nihkes, Strandbergi ja Pääsukese puhul torkab see vanusevahe üllatavalt vähe silma. Strandbergi paindlikkus, nooruslikkus ja poisilik välimus töötavad selles rollis kindlasti tema kasuks. Ka tema mängustiil on sõnalavastuse kohta üsnagi füüsiline ja aitab veelgi paremini mõista Pääsukese mängulist iseloomu.  Pääsuke, kes raudteesillal oma ohvreid varitseb, ei ole enam üleolevalt igavlev poisijõmpsikas. Ta muutub justkui ründevalmis kassiks, kes varitseb uudishimu ja ootusärevusega oma saaki, suured põlevad silmad peas. Temas ei ole kübetki hirmu, on vaid põnevus ning sadistlik nauding külarahva hirmutamisest. Oma ootamatute ilmumiste ja kadumistega ning järskude ja spontaansete liigutustega meenutab Strandberg kassi ka oma liikumise poolest. Võimalik, et püüti jäljendada hoopis pääsukeste lendu, kuid igal juhul on liigutuste äkilisus tugevalt kooskõlas tegelase ettearvamatu iseloomuga.

Strandberg avas Pääsukese iseloomus ka hoopis uue külje. Enesekindla ja võimuka teismelise kujutluspilt hakkab vaikselt pragunema ja esimest korda võib Pääsukese haavatavust aimata lavastuse keskosas, kui Pääsuke peab kihlveo kaotuse tõttu keelt vastu jäätunud rauda hoidma. Valu ja külmakahjustus on talle ootamatud ning ta jookseb nuttes koju, kust ta kaks nädalat ei välju. Selles stseenis ei ole Pääsuke muud, kui ehmunud ja haiget saanud poiss nimega Sture. Kuna Pääsuke veedab valdava osa lavastusest Hassega enda mängumaailmas ja ka väljaspool mängu ei saa kunagi kindel olla, kas ta valetab või mitte, siis on lavastuses üsna raske tabada kohti, kus Pääsuke on n-ö tema ise. Tema Pääsukese mask langebki maha ainult üksikutes stseenides, kus ta kaotab kontrolli oma mängu üle ja koos sellega oma külma ja kalkuleeriva enesekontrolli. Kõige paremini tuleb see esile stseenis, kus Hasse lõpuks Pääsukesele otse vastu hakkab ja süüdistab teda arguses. See viib Pääsukese üle igasuguse piiri ja ta karjub kogu oma kopsude jõuga, et ta ei karda mitte midagi ja julgeb teha ükskõik mida, sest tema on pääsuke. See ei olnud enam Pääsukesele omane rahulik assertiivne võimumäng, vaid meeleheitlik püüe end kehtestada ja kõikuma löönud võimupositsioon taastada. Alles siis, kui Hasse üritas Pääsukese tiiva alt välja lennata, tuli välja kui ebakindel Pääsuke sisemiselt oli ja kui väga ta Hasset vajas.

See ebakindel enesekindlus on ehk peamine joon, mille kaudu Strandbergi Pääsukest kirjeldada. Enesekindlus ja ebakindlus ei ole aga ainus vastanduv paar, mille Strandberg Pääsukeses esile toob, teiseks selliseks opositsiooniks on tarkus ja naiivsus. Pääsuke üritab alati jätta muljet, nagu ta teaks kõigest oluliselt rohkem kui Hasse, üritades näida vanema ja targemana. Tegelikult on ta päriselu suhtes ülimalt sinisilmne. Ta ei saa aru vaesusest ja külaelu reaalsusest. Küsimusi nagu “Aga miks sul oma tuba ei ole?” või “Miks te suuremasse korterisse ei koli?” esitab Strandberg kõige siirama naiivsusega. Ta oleks võinud rõhuda ka irooniale ja põlgusele – omadustele, mis Pääsukese karakteris rohkem domineerisid. Selle asemel otsustas Strandberg näidata, et rikka metsaülema pojal ei tulnud pähegi, et sõbral neid võimalusi ei ole. Pääsukeses ilmneb tugevalt ka julguse ja hirmu vastandus. Väites, et “julgeb teha ükskõik mida ja ei karda mitte midagi” jäi paradoksaalsel kombel mulje, et juba see väide ise see on ajendatud hirmust. Pääsuke kardab tohutult oma võimust ja autoriteedist ilma jääda ja nii peabki ta end Hassele tõestama ja näitama, milleks ta võimeline on.

Nende sisemiste konfliktide välja toomisega inimlikustas Strandberg Pääsukese tegelast oluliselt. Ta oleks võinud mängida Pääsukest ka kui läbi ja lõhki psühhopaati, kõik tunnused selleks olid sisuliselt olemas. Pääsuke oli valelik, manipuleeriv, vähese empaatiatundega julm poiss, kes uskus, et kõik inimesed on oma elus midagi halba teinud ning väärivad seeläbi kättemaksu. Strandberg suutis aga paari stseeni abil vihjata nagu peituks selle müstilise Pääsukese identiteedi hoopiski  sisemiselt ebakindel kolmeteistaastane poisike.

Vastus küsimusele, miks Pääsuke (või siis Sture) on endale sellise identiteedi loonud, peitub arvatavasti tema kasvatuses ja vanemate eeskujus. Oma suurt kättemaksusoovi põhjendab ta Hassele ideega, et teeb seda selleks, et harjutada täiskasvanuks saamist. Hassele ei jõua see kohale. Tema vanemad võivad olla küll veidrikud, kuid nad ei ole kättemaksjad. Kuid Hasse isa pole ka metsaülem. Pääsukese isal on nii võimu kui raha, ja võib oletada, et lisaks suurele kättemaksu ideele, on Pääsuke ka oma ambitsioonikuse ja manipuleerimisoskuse isalt pärinud. Perekonnast tulevad ka väärtushinnangud ja nii on Pääsuke harjunud end vanemate eeskujul teistest paremaks pidama ja väärtustama võimu ja materiaalset heaolu. Samas usalduslikud lähisuhted ilmselgelt tema väärtussüsteemi ei kuulu. Jääb mulje nagu oleks Pääsuke ise vanemlikust hoolitsusest ja armastusest pigem ilma jäänud. Selle tühimiku on ta täitnud enda võimumängude ja manipulatsioonidega ja Pääsukese identiteet on vahend nende mängude elluviimiseks. Pääsukese tumedate tiibade taha saab ta jätta kõik enda nõrkused ja puudused ning lennelda nii vabalt ja süüdimatult nagu tõelised pääsukesed taevas.

Sellest kõigest hoolimata ei saa siiski väita, et Pääsuke oleks realistlik tegelane ja Strandbergi mängulaad tugev psühholoogiline läbielamine. Kindlasti ei esita Pääsuke tõsiselt võetavat 13-aastast poisikest. Ehkki Strandberg toob rolli korraliku annuse lapselikkust ja mängulisust, on seal ikkagi palju sellist, mis kujutluspildiga varateismeliselt sugugi kokku ei lähe.  Peamiselt lõhuvad seda usutavust ülipeened lihvitud manipuleerimisoskused, usk endasse kui kättemaksuinglisse ja sügavad eneseteadlikud repliigid nagu “Ma ei taha kellekski saada. Ma lihtsalt olen inimene, keda keegi ära ei unusta”. Samas on laval nähtava Pääsuke näol tegemist vaid Hasse 26 aasta taguse mälestusega sellest poisist. Aeg moonutab mälestusi ja arvestades, kui suur oli Pääsukese võimu Hasse üle, võibki ta poisile tagantjärele tunduda niivõrd eneseteadlik ja võimukas. Kuid psühholoogiline läbielamine ei jää siiski täielikult kõrvale. See tuleb mängu stseenides, kus Strandberg laseb Pääsukese maskil korraks läbi paista ja publik näeb hirmunud ja segaduses teismelist, kellega on esimest korda võimalik leida samastumispunkte. Strandbergi rõhuasetustest võib igatahes välja lugeda, et ta ise soovib näha psühhopaatilise Pääsukese taga lihtsalt eksinud ja valesti kasvatatud poissi.  Igatahes tuleb näitlejale au anda, et ta suutis väga tekstitruus lavastuses vaid paari perspektiivi muutva stseeni abil oma rolli tuua inimloomusele omaseid vastuolusid, mis rolli tervikuna psühholoogiliselt veenvamaks muudavad ja tuletab nii vaatajale meelde, et Pääsukese näol ei ole tegu tingimata kavala psühhopaadist geeniuse vaid hoopis noore poisikesega, kes alles õpib elus hakkama saamist.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s