Teatru Spălătorie annab hääle neile, kes ise rääkida ei malda

“Reekviem Euroopale”/”Recviem pentru Europa”
Teatru Spălătorie, Moldova

Tekst: Nicoleta Esinencu
Dramaturgia: Nora Dorogan
Laval: Kira Semionov, Doriana Talmazan, Artiom Zavadovsky

Etendus 15.03-17.03 osana programmist “Comrades, I am Not Ashamed of My Communist Past” teatris Hebbel Am Ufer Berliinis.

“Reekviem Euroopale” jutustab kummitama jääva loo ühe väikese Euroopa riigi ja Euroopa Liidu sümbioosist, mis tegelikkuses kaldub rohkem parasitismi poole.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist sai Moldovast Euroopa ekvivalent Hiinale. Odav ja motiveeritud tööjõud, väitsid ülemused. Gucci, Armani, Vercace, Prada, Porche, Volkswagen. Moldovlased õmblevad kõigile.

Mida vabrikutöölised ise arvavad, ei küsinud keegi. Kas osta uued kingad või nädala jagu süüa. Kas lasta ülemusel end vägistada või kaotada keeldumise korral töö ja jääda kodutuks. Need ei olnud hüpoteetilised versioonid halvimatest võimalikest variantidest, vaid õõvastav tegelikkus. Madalale palgale, ebaseaduslikele ületundidele ja kehvadele tingimustele lisandusid veel ka halvenenud peresuhted. Suviti käisid ja käivad paljud moldovlased lisa teenimas Lääne-Euroopa riikides, kus juhtunust ei taha isegi abikaasad alati teineteisele rääkida. Lisaks ei jää välismaal töötamise kõrvalt piisavalt aega perega koos viibimiseks.

Moldovat nimetatakse Euroopa üheks eksootilisemaks riigiks. See on riik, mis kuulub Euroopasse siis, kui seda teistel, temast suurematel, vaja on. Kuhu paigutub selles vaates Eesti? Samuti endine idablokk, samuti perifeeria, samuti pisike, vahest koguni pseudoriigina nõukogude impeeriumi varemetest tõusnud. Jah, me ise ei taha ennast sellisena näha, ent kuidas vaatab meid Euroopa? “Reekviem Euroopale” toob klombi kurku. Liiga tõenäoline tundub selle väikese maa lugu. Meil oleks võinud minna ka niimoodi.

Inimlik tehniline teater
Lavastus on paljus ehitatud üles kordustele ja rütmile: kolm õmblusmasinat, kolm elektrisinises vormis vabrikutöölist, kolm luminofoorlampi nende peade kohal.
Tehnilised terminid kõlavad haamrilöökidena; päevavalguslambid helendavad steriilselt, siin ei ole midagi ilusat.
“Reekviem Euroopale” toetub tehnilistele lahendustele. Seejuures aga on jutustatav lugu nii inimlik, et vaatajal ei teki võõristust, mis laval tehnika kasutamisega sageli kaasneb. Rütmilised plaksud, vurinad ja muud helid, mida toovad kuuldavale pidevalt vurisevad õmblusmasinad, segunevad võltsoptimistliku kõnemaneeriga. Vaheldumisi rumeenia-, vene- ja ingliskeelsena on see juba ise värvikas kompott.
Valgus on lavastuse meeleolu loomises väga oluline komponent. Ainsaks valgustuseks ongi kolm halogeenlampi, mis põlevad külmalt ja halastuseta “tööliste” peade kohal. Just nagu vabrikus.
See on hingekriipiv reaalsus, mis Teatru Spălătorie esituses vaatajatele naha vahele poeb.

Sotsiaalkriitiline sümfoonia
Teravate helide ja külmalt kiiskava valguse koosmõju ning sellesse osavalt põimitud lugu jätab sügava mulje. Võlub koordineeritus, igasuguse juhuslikkuse välistatus. Kõik töötab harjutatud moel nagu vabrikuliinil, kus ühe detaili komplekteerimiseks võib kuluda 70-120 sekundit. Detailid “Reekviemist Euroopale” sulavad aga kokku üheks sümfooniaks. Loo jutustamine on sujuv ja nauditav, seda suurema kontrasti pakub lugu ise, milles ei ole midagi meeldivat. Vorm ja sisu täiendavad üksteist suurepäraselt.

Üha enam jõudu koguv liigse tarbimise hukka mõistev mentaliteet (mille üheks osiseks võib pidada äsja toimunud ülemaailmset kliimastreikigi!) on Teatru Spălătorie lavastusele hea eelhäälestus. Kas me ostaksime oma riideid siis samadest poodidest, kui teaksime paremini, mis “Made in Moldova” (või ka ”… China”, “… Bangladesh” jne) silt tegelikult tähendab? Ilmselt polegi küsimus nii väga teadmises, kuivõrd teadvustamises. “Reekviem Euroopale” pani lääneeurooplastest publiku kergelt nihelema, kuna polnud võimalik ignoreerida, kust toolileenil puhkav mantel tegelikult pärit on. Polegi nii ebatõenäoline, et riideese võiks enda kohta öelda: “Made by Irina, 15, greetings from Moldova!”.

Hanna Marrandi

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s