Dünaamiline ja mitmetahuline Janek Vadi

Ühel oktoobrikuu õhtul sisenesin Tartu Ülikooli auditooriumi. Seekord aga mitte loengusse, vaid hoopis Ugala Teatri külalisetendust vaatma. Erilises etenduspaigas esitati Taago Tubina pinevat lavastust „Oleanna“, mis käsitles võimuvõitlust ja pani vaatajaid pooli valima.

Terav näidend ja terav tegelaskuju

David Mameti pingeline ja kaasahaarav näidend „Oleanna“ on lugu õppejõust (Janek Vadi) ja tudengist (Klaudia Tiitsmaa), kelle vahel hargneb dialoog haridusest, tööst ja eraelust. See on justkui dünaamiliselt terav mäng, mille kaalukauss vahetub kiirelt ning paneb vaatajad küsima: kelle käes on trumbid ja kes oskab neid sobival ajahetkel välja käia?

Õppejõudu kehastav Janek Vadi on jõuline ja kindlakäeline professor, kes küll on karmi olekuga, kuid see ei tähenda, et ta ei hooliks oma õpilastest. Ta on kindel oma tegemistes ja seepärast ka vaba oma olekus. Müür, mis Vadi tegelaskuju ümber näib nii ületamatu, mureneb iga telefonikõne järel ja autoriteetne õppejõud näib järjest enam oma igapäevaste probleemide ja vigadega inimene. Professori kaks poolt – tugev õpetaja ja hooliv abikaasa, on kergelt eristatavad, kuid siiski sarnaste maneeridega.

oleanna  Foto: Gabriela Liivamägi

Dünaamilisus kehas ja hääles

Jälgides Vadi žeste, võib neis näha enesekehtestust. Ta kas lööb jutuhoos rusikaga lauale või vibutab oma sõrmega tudengi poole. Need väljendavad tema jõulisust ja seda, kes on kõrgemal positsioonil. Ka tema miimika ütleb midagi väga kindlat. Pinges suu ja krampis näolihased väljendavad ta viha, kuid samal ajal ka kontrolli selle üle. Vadi on leidnud suurepärase viisi, kuidas väljendada oma tegelaskuju agressiivsust, kuid vaatajale näitab seda justkui õrritades – kas nüüd tabab teda raevuhoog või mitte? Tema žestid on kindlad, kuid seejärel ehmatavad justkui omaenda liigutuste peale ja tõmbuvad tagasi. See kõik peegeldab tegelaskuju vastuolu, kes ta on ja, kes ta tahab olla.

Lisaks oma kindlatele liigutustele mängib Vadi ka häälega. Tema madalat tämbrit häirivad aeg-ajalt kõrgemad noodid, mis väljendavad õppejõu pahameelt. Janek Vadi on professori rollis dünaamiline näitleja. Kord on õppejõud hoolitsev ja abivalmis, järgmisel aga vihane ja kärsitu. Seda dünaamikat suudab Vadi meisterlikult väljendada nii keha kui ka häälega. Hell maheda häälega professor võib äkitselt olla vägagi vali ja raevunud. Selline emotsioonide lainetus hoiab vaatajat põnevil ja lisab salapära Vadi tegelaskujusse. Ei ole täpselt aru saada kumb laine peale jääb. Alles lavastuse päris lõpus saab publik viimaks vastuse – tormine meri oma raevukusega võidab.

Janek Vadi jõuline ja salapärane õppejõu tegelaskuju jätab justkui mulje, et Vadile ei sobikski muud rollid kui sünged ja natukene eksinud alfa-isased. Siiski võib leida Ugala repertuaarist, et Vadi mängib nii lastelavastustes kui ka komöödias „Illusionistid“, mis on tema enda lavastatud. Janek Vadi suurepärane tegelaskuju loomine ja pingestatud mäng ilmsetab tõsiasja, et ta pühendub oma rollile täielikult.

Viljandi Ugala „Oleanna“, autor David Mamet, tõlkija Kai Aareleid, lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Janek Vadi ja Klaudia Tiitsmaa. Esietendus 3. oktoobril Viljandi gümnaasiumi auditooriumis.

Tegemist on ainekursuse “Teatrikriitika praktikum” raames kirjutatud tudengitööga. 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s