Õpipoisist ja meistrist

Õpipoisid ja meistrid koos Draama festivali kuraatoriprogrammi ettevalmistustel. Foto: Liisa Pool

Tekst ilmus Draama festivali 2015 eelraamatus teema “Piir: Õpipoiss/meister” all koos kuraatori, Peeter Raudsepa kirjutatuga.

… isiksus, kellel on oma loomingusund ja -põhjus, oma stiil, oma loominguline eneseteadvus. Just isiksuslikkus on see, mis näitab õpipoisile suunda oma meistri jäljendamisel põhinevast töövõtete omandamisest ise meistriks saamise poole, annab selleks võimaluse, ei garanteeri midagi, aga näitab ühe eeldusena võimalikku suunda.

Mis siis aga teeb, kui teeb, ükskord isiksuse meistriks? On see mõni täiuseni lihvitud oskus, kümned aastad kogemust või teiste käepigistused-õlalepatsutused? Kaldkriips õpipoisi ja meistri vahel pole kahte tegelast eraldav sein ega ka ühesuunaline sild isiksuse arenguteel, vaid märk tähistamas kahe oleku kooseksistentsi ühes isikus. Tõeline meister nimelt ei hülga kunagi õpipoisi staatust, vaid jätkab koos sellidega iseenese kallal meisterdamist. Seega pole meistriks olemine valmis, stabiilne seisund, kus väheoskajast ja vähemväärtuslikust õpipoisist on kujunenud professionaal ja vankumatu autoriteet, vaid pidev arengu- ja muutumisprotsess, mis kestab senikaua, kuni meistril toss väljas.

Esimest vaateviisi meistristaatusele põlistavad ütlused, mida kogenud lavastajate kohta liigagi tihti kuulda võib, à la “See lavastus on tüüpiline lavastaja X”. Tema lavastused olevat üksteisele sarnanevad (seejuures mitte üheülbalised), tema käekiri äratuntav (mitte kulunud), tema meetod fikseerunud (mitte mandunud). Et mõnda lavastajat peetaks vaimustavalt mitmekülgseks, kuuleb harvemini. Sellise lavastaja iga lavastus on omanäoline (see ei tähenda, et puudub stiil), uue käekirjaga (see ei tähenda, et puudub konstant), loomemeetod on kohandatud trupile ja lavastusele (see ei tähenda, et puuduks kindlus).

Viimasena kirjeldatud lavastaja kaudu saavad õpipoisteks kõik trupiliikmed ja samuti teatripublik, kes õpib vaatama iga tema lavastust kui uut. Too lavastaja immutab kaanoniks kutsutavat kivistuvat savimonumenti värskendavate veetilgakestega, et mälestussammas kuivades murenema ei kukuks. Umbes samamoodi toimib noor, väike ja vihane kriitik paljunäinud ja kõikekuulnud kriitikasauruste hiidkäppade vahel sähvides, sooviga sõna sekka öelda ja dogmad küsimuse alla seada.

Seesugune, iseendas nii õpipoisi kui meistri ideed kandev meister võib kellelegi õpetajaks saada nii kaugusest, iseenese teadmatagi, kui vastupidi, esmajoones oma kohalolu kaudu. Õpetaja isiksus, sõnad, teod ja väärtused on õpingute habrastel algusaegadel kahtlemata õpipoisile teerajaks, kuid kõige enam õpib õpipoiss meistrilt ehk just noil hetkil, kui meister parasjagu õpetamisele ei keskendu, vaid oma kohaloluga õpipoissi toetab ning mis peaasi, õpipoissi ennast ja tema käekäiku mitte eri oskuste kogumi, vaid tervikuna mõistab näha. Parimal juhul võib siis õpipoisi ja meistri vahel tekkinud sidet sümpaatiaks või isegi harmooniaks nimetada, selle teke või olemasolu on aga tunnetamise küsimus, nii nagu teatergi.

Niisiis on inimlik, vahetu ja ajas järjepidev kontakt õpipoisi ja meistri vahel iseloova isiksuse kujunemiseks soodsaim pinnas. Kunstihariduses on meistri-õpipoisi suhtel põhinev lähenemine üldiselt enam rakendatud kui akadeemilises hariduses, vähemalt Eestis on see nii. Siiski sünnib ka akadeemilises keskkonnas nii spontaanselt kui näiteks lõputööde kirjutamise protsessis mentorlikke suhteid, kus meister üliõpilasel tema otsinguid, nii konkreetse kirjatöö raames kui erialaselt laiemalt mõtestada ja suunata aitab ning oma teadmisi ja spetsiifilisi huvisid edasi pärandada saab. Sellised mentorid seisavad hea selle eest, et kool institutsioonina peaasjalikult hulka keskpäraseid ei koolita, vaid ka ärksamaid tungivamalt oma otsima innustab. Ja nii võib sündida isiksus, kel jätkub saurusekäppade vahel visklemiseks meelekindlust. See pole garantii, kuid on võimalus.

Teatriteaduse Üliõpilaste Looži liikmed Annemari Parmakson, Kadriliis Rämmann, Katarina Tomps, Katrin Kullo, Kristi Ruusna, Laura Porovart, Oliver Issak ja Triinu Sikk

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s