Varjud postkaartidel

Hemingway sõnutsi on igas sadamas vähemalt üks eestlane. Ilmselgelt on rännukihk meie rahvasse sisse kodeeritud juba ammusel ajal. Praegu on reisida kergem ja nii mõnegi Poola maantee teeviida küljes võib kohata kirja „Maie ja Vahur olid siin“. Veel sada aastat tagasi olid asjalood teistmoodi ja üheks võimaluseks maailma näha oli hakata meresõitjaks.

Vabal Laval etenduv Helen Rekkori lavastatud „Üle vee“ jutustabki loo ühest saarepoisist, kes merele läheb, ja tema koju jäänud perekonnast. Kahe inimese arengulugu jõuab meieni õe ja venna kirjavahetuse ning kolmel ekraanil tegutsevate varjude kaudu. Viimaste sakilised kaadriääred loovad mulje piltpostkaartidest. Kirjad, varjud ja postkaardiääred tekitavad tunde nagu oleks sattunud kellegi pööningule vanu asju uurima. Mälupildid ja -kaadrid esitavad episoode elust enesest ja kannavad vaataja kaugesse aega, minevikku, mis korraks taaselustub.

ülevee3

Vari kui selline on maagiline asi. Mitmes kultuuris on vari hämar ala, inimesega kaasas käiv, kuid samal ajal teises maailmas olev. Kohalikul teatrimaastikul võib ühe käe sõrmedel lugeda üles lavastusi, mis kasutavad läbiva domineeriva meediumina varju. Üheks on „Üle vee“, teiseks Tartu Uue Teatri lastelavastus „Hans ja Grete…“. Omamoodi sarnased, kuid väga erinevad. „Üle vee“ muudab ekraani taga peituvad näitlejad siluettideks, omamoodi arhetüüpideks, keda meil on võimalus vaadelda. Samuti on see sobilik vaatamine pea igas eas seiklejale, nagu ütleb ka kavaleht, kuid eriti täiskasvanutele, sest erineb harjumuspärasest teatrikogemusest. Lavastus sobib sügistalve ka seetõttu, et see on aeg enda sisse piiluda, võtta rahulikult ja lugusid kuulata-vaadata. Rehe all me enam kokku ei saa, kuid teatrisaalis küll. Küünlaleegi ja käte abil seintele maalitud loomad on asendunud moodsama tehnikaga, kuid mõte jääb samaks.

Pildiraamides ärkavad ellu varjud minevikust. Kehastunud mälestused, mis jutustavad olnud elu. Seiklusi, rõõme ja muresid, inimeste arengut, lahkukasvamist, lubadusi, mõtteid, hirme ja lootusi. Soovi korral võib paralleele leida ka tänapäevaga – mehed lähevad välismaale tööle, naised jäävad hoolitsema kodu ja majapidamise eest. Kuid ometigi on see lugu hoopiski milleski muust. Sellest, mis paneb inimesi reisima. Sellest kihust, mis ajab noore poisi maailma avastama. Sellest, mis tundeid tekitab see koju jäänutel. Ja sellest, kuidas teatris on kõik võimalik. Väheste näitlejatega on võimalik sõna otseses mõttes läbi rännata terve maailm. Minna Aasiasse, käia sadamakõrtsis absinti joomas, raiuda jääd külmal jäätunud merel karge põhjataeva all, tantsida džunglis ja lehvitada tervituseks elevandile, pesta pesu ja parandada võrke koduses saarerannas…

ülevee2

Varjud tekitavad sujuva liikumise ja tänu sellele, et visuaalset müra on vähe, muutub kõik ka tähenduslikumaks. Ja abstraktsemaks. See omakorda annab võimaluse atmosfääri ja emotsioonide pinnale tõusuks. Hämarus, muusika, varjud ja liikumine – kõik see hakkab alateadvuse kaasabil omandama uusi tähendusi ja taju kaudu jõuab sügavamatesse rakukihtidesse ning muudab vaataja vastuvõtlikumaks. Olles avatud, on kergem ka tunda erinevaid emotsioone, mida laval nähtud stseenid tekitavad. Kui noor meremees kohtub elus esimest korda absindiga, on lihtne tunda õõva ja hirmu, mida joogi poolt tekitatud hallutsinatsioonid genereerivad. Kui on kodune idüll ja merelained, on tunda samasugust rõõmu. „Üle vee“ ongi omamoodi kulgemine maailmameredel ja emotsioonide lainel. Anda endale võimalus kaasa minna nii loo kui ka visuaaliga.

See on südamlik lugu, kus on nii huumorit kui ka siirast igatsust. Nii koduste kui ka mere järele. Igal reisil on oma alg- ja sihtpunkt, mille vahele jäävad erinevad nn kontrollpunktid. Kuid selle vahele jääb kulgemine, mis on täis valgust ja varje.

Marite H. Butkaite

Piltide autor Kaisa Keizars

Autor-lavastaja/muusikaline kujundus/visuaalid Helen Rekkor Autor-etendaja/visuaalid Liisa Taul Kaas-dramaturg Liis Väljaots Koreograafia Einar Lints Visuaalid Sander Põllu (VAT Teater) Visuaalid Aggie Lee Pak Yee Etendaja/visuaalid Mairi Jõgi (Improteater IMPEERIUM) Etendaja/visuaalid Rauno Kaibiainen (Improteater IMPEERIUM Etendaja/visuaalid Sandra Annuste Esietendus 23. oktoobril 2014 etenduskeskuses Vaba Lava. Rohkem infot http://vabalava.ee/programm/ule-vee/

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s