“Candide ehk optimism” Tartu Üliõpilasteater

Autor: Voltaire
Dramatiseering ja lavastus: Enor Niinemägi
Kunstnik: Kudrun Vungi
Valgus: Jari Matsi
Mängivad: Kauri Kaljuste, Anneli Ojaste, Kristin Uusna, Deivi Tuppits, Kätlin Armei, Tess Pauskar, Elli-Maria Mäesalu, Mari Anton, Merilin Jürjo, Annes Aus, Anzela Tjuljukova

Kuidas kõige kiuste näha elu läbi rohelise klaasikillu? Seda üritab meile õpetada Tartu Üliõpilasteater oma „Candide’iga“. Lavastus on lasteteaterliku hoogsalt voolava tegevustiku ja ülepaisutatud, kohati frivoolsete karakteritega. Etendusruum oma heledalt pastelsetes ja naiivsetes toonides on täis rõõmsat mängulusti ja –vabadust.  Kohati tundub nagu oleks etendus oma vaatemängulisuse, sära ja elavuse laenanud muusikalide ülesehitustest, kuigi laulmisega tegeletakse vähe. Kuid sarnane ülevoolav meelelahutuslik nüanss on etendusel juures, paraku ka sarnase pinnapealsus. Ent erilise sügavusega polekski vaja lavastuse juures mässata. Sel juhul poleks see enam see, mis ta on – jantlik tudengite lavastus.

Näitlejad moodustavad laval ansambli, kelle seast keegi peale nimiosatäitja – Kauri Kaljuste teiste seast oluliselt rohkem välja ei paista, võibolla veel Cunégonde – Deivi Tuppits. Teised näitlejad esitavad pigem episoodilisi, taustategelasi, ilma kelleta etendus siiski ei toimiks. Nende kohalolu ja mäng laval on õiges positsioonis ja dünaamikaga, ent mitte eriti väljapaistev või eriliselt meeldejääv. Mitte, et see halb oleks – vastupidi, kõik täidavad oma rolli comme il faut. Ja ilmselt on see taotuslik, et veidike jantlik ansamblimäng ja peategelaste loo esilolek toimiks.

Esiplaanil on kahe tegelase roosiline armastuslugu, mis kõige hullemast hoolimata on kõik, mis loeb. Vähemalt peategelase maailmas. Kauri mängib hästi välja Candide’i lihtsameelse, lapseliku või poisiliku loomu. Tema lavatüpaaž on kujundatud läbi idiootsuseni ülepaisutatud joviaalsuse ja positiivsuse. Samuti on Deivi Tuppitsa Cunégonde armastusväärselt süütuke ja armas, kuid oma naiivsuse, kerge salakavaluse ja uudishimu tõttu kahepalgeline ja reeturlik.

Esimese vaatuse rütm on hoogne, tegevustik eklektiline ja roosiline. Ja nimelt roosiline isegi siis, kui toimuvad jubedad tapatalgud ja vägistamised. Võiks öelda, et loogikaga pole esimesel vaatusel mingit pistmist, rütm voolab omasoodu. Tegevuse narratiivi ei arendata välja ning sellesse pole võimalik süübida, kõik toimub unenäoliselt või muinasjutuliselt kiiresti. Tegevuspaigad vahetuvad silmapilgu jooksul, samamoodi saavad kokku tegelased, kelle teed vahepeal tapatalgute tõttu lahku kisti – elavateks saavad ühtäkki need, kes justkui surnud peaksid olema.

Ajaloolised tagapõhjad mängitakse ja jutustatakse interaktiivselt läbi väga kiirelt, sest miski poleks igavam kui ajalooõpikute retsiteerimine, eriti veel, kui tegemist on jantliku, noortele mõeldud etendusega, kus keskmes on naiivne armastuslugu.

Kuid loogilisse narratiivi või sujuvasse rütmi süübimiseks polegi erilist vajadust, sest midagi sellist on etenduses võimatu leida. Vaatemäng ise pakub mõnu, mitte see lugu, mis on juba iidvana ja mis ausalt kedagi väga ei huvita. Kui ise etendusse süübida, siis ongi arusaadav, et arütmikal ja ebaloogikal kogu mäng käibki.

Teine vaatus on aga oluliselt sügavam ja tugevam, see toob hea lahenduse, mis omakorda jätab otsad lahtiseks ja paljud küsimused vastamata. Ülekülluslikule optimismile järgneb külm pessimism reaalsuse näol. Tänu teisele vaatusele moodustub etendusele hea tervik. Arütmika ja ebaloogilisus jõuavad lõpuks harmooniasse.

Tooksin veel välja mõned nüanssid ja tähelepanekud, ääremärkused.

See, et laval tüdrukud ka mehi kujutasid pole ilmselt teadlik valik, vaid tingitud pigem sellest, et TÜTis on meeste kriis? Igaljuhul lisas see etendusele huvitava nüanssi, mis alguses tundus teadlik lisand.  Kui rääkida voltaire’ilikest vabadustest ja valgustusest, miks mitte mängida ka soorollidega?

Väga hästi mõjus varjuteater, milles vägivald ja tants said voolavalt üheks. See oli tehtud ilusalt ja stiilselt.

Kohati käisid närvidele kultuurilised stereotüübid – sensuaalne, üliseksuaalne ja šarmantne ladina-ameeriklane, ülbed ja uhked hollandlased ja prantslased.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s