Inspireerituna TTP-st: soovitusi harrastajatele

14.–16. veebruaril veetsime mina, Mirt, Maarja Helena ja veel sajad teatrihuvilised tudengid mõnusa festivalinädalavahetuse Tudengite Teatripäevadel Viljandis. Rõõmustavalt lühikesed vahemaad, magusad hapukurgid, tuttavad näod, Lutsu koolimaja meenutavad ühikad (ütles Mirt) – see on Viljandi väikelinnašarm. Ometi mahtus kolme etenduspaika mängima seitse truppi: Uru Noorteteater, TLÜ Tudengiteater ÜLLAR, K-äng2 Pärnu kolledžist, Helsingi Üliõpilasteater, T-Teater lausa kahe lavastusega, Läti Kultuurikolledži trupp ning Improkraatia.

Lavastused varieerusid klassikalisest psühholoogilisest ja tekstipõhisest teatrist füüsilise väljenduslaadini, äri- ja kontorielu kujutamisest klubimiraažini, omaloomingulisest tekstist klassikani. Hoolimata paari armastatud trupi puudumisest (näiteks Tartu Üliõpilasteater või viimasel ajal passiivsena püsinud Altermanni näitemängutrupp) võis TTP-l näha suurt osa Eesti tudengiteatri maastikul toimuvast. Seetõttu sobib ehk nähtu põhjal teha mõningaid üldistusi ning anda soovitusi harrastusteatri tegijatele. Mõned neist punktidest võivad väljendada minu subjektiivset teatrimaitset, teised on teada teatritõed, mis kordamisest aga sugugi oma väärtust ei kaota.

  • Võtke julgelt väljendada sotsiaalselt tundlikke, vastakaid arvamusi tekitavaid teemasid. Uru Noorteatri “Viimases töötajas” oli lesbisuhet käsitletud mitte kui eriliselt markeeritud suhteliiki, vaid kui sotsiaalselt ja sisuliselt tähenduselt heterosuhtega võrdset paarisuhet. Statement’i puhul tuleks aga silmas pidada, et publiku veenmiseks on oluline näitlejate endi sisemine ja lavaline kindlus.
  • Pöörake tähelepanu, et lavastuse tekst oleks tihetihetihe: et iga repliik ja iga sõna selles oleks vajalik tegevuse või loo seisukohalt, kooskõlas karakteriloogikaga. Nn tühirepliigid, millega on vaid püütud teksti mõni päevakajaline või sihtgrupile meeltmööda nali pikkida, kaotavad publiku reageeringust ilma jäädes mõtte, panevad sobiva vastuseta lavapartneri kohmetuma ja torkavad lavareaalsusesse ohtliku augu.
  • Dialoogilises stseenis peaks laval olema eelkõige näitleja ja tema partner, mitte näitleja ja tema tekst. See tähendab, et teksti esitamine peaks olema partnerite omavahelise suhtluse tulem, mitte mitme monoloogi juhuslik kohtumine. Sümbioosi tihedast tekstist ja partneritundlikust esitusest võis näha ÜLLARi “Odysseisas”, Kirke (Merilyn Martis) ja Odysseuse (Gunnar Hunt) sõnamängustseenis. Partneritähelepanu oli loomulikult ka üks Improkraatia “Haroldi” määravaid osi.
  • Ärge unustage lavakõne elementaarseid aluseid nagu täpne diktsioon, sobiv kõnetempo, mis nii endale kui publikule ka hingamisruumi jätab, ning piisavalt vali hääl, mis taustahelidestki üle publiku tagumiste ridadeni kandub. Muidu jäävad vaatajad-kuulajad ilma teose mõistmiseks väärtuslikust infost.
  • Mõelge, kas on võimalik valida etenduspaigaks mõni atmosfääriliselt ja oma ajaloolise vm pagasiga lavastuse ideed toetav koht? T-Teatri “Tabamata imet” mängiti Kondase keskuses: geniaalsuse ja kunstnikuhinge vajaduste üle on eriti sobiv arutleda Paul Kondase ja Evald Okase loomingut tulvil ruumides.
  • Ärge peljake erinevaid meediume omavahel segada, olgu need siis draamasõna ja laul või erinevad keeled, nagu Helsingi Üliõpilasteatri lavastuses “In praise of learning”. Nii mitmekesistub mäng ja tiheneb lavategevuse tähendusväli.
  • Eesti harrastusteatrid, katsetage enam füüsilise liikumisega! Mõelge abstraktsioonitasemele, mida füüsiline teater võimaldab. Paradoksaalselt võib füüsiline sõnum olla nii sõnalisest mitmetitõlgendatavam kui mõtteselgem. Füüsilistest kujunditest oleks justkui eemaldatud kogu igapäevahägu, mis meile olulisi teemasid kinni matab. Enese- ja üksteiseleidmisest, sotsiaalsest survest ja kuulumisvajadusest, vägivallast, koolisüsteemist ja paljust muust rääkisid füüsilise teatri vahenditega Helsingi Üliõpilasteater lavastuses “In praise of learning” ja Läti Kultuurikolledži trupp lavastuses “Hey, you there”.
  • Kõige viimaks ja kõige olulisemaks: hoidke silme ees ja mõtteis seda, mida Te tahate öelda, mis on Teie lavastuse sõnum, mängu põhjus. Kui see on teada, saavad sõnumi edastamisega põhjendatuks ka kõik tehnilised nõudmised ja nüansid.

Kõigist Tudengite Teatripäevadel nähtud etendustest rääkisime pikemalt ka “Elusamuse” 20. veebruari saates. Kellel on järelkuulamise soovi, võib kirjutada Mirdile (mirt.kruusmaa@gmail.com), Kaurile (kauri.kaljuste@gmail.com) või mulle (am.parmakson@gmail.com).

Advertisements

2 thoughts on “Inspireerituna TTP-st: soovitusi harrastajatele

  1. Fantastiline, et TÜLi blogis saab lugeda harrastajate kohta!! Eesti teatrimaastik pole ehk kõige suurem, kuid varjatud nurkades toimub igasugu huvitavaid asju. Aitäh kajastamast!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s