Kõik, mida ma ütlen, on vale, kuid piisavalt tõepärane, võimaks olla tõde

WHITE ON WHITE “#6 – Queer Sells”

Idee, esitus: Iggy Malmborg, Johannes Schmit,Valguskujundus: Daniel Goody, Produtsent: White on White, Kaasprodutsent: Inkonst (Malmö), Koostöös: Sophiensale (Berliin), Kanuti Gildi SAAL (Tallinn)

Kanuti Gildi saali minnes on alati pisut ärevust sees, sest tihtipeale võib seal näha midagi erakordset/esmakordset. Pean siinkohal silmas eeskätt ühekordseid külalisetendusi. Iggy Malmborgi ja Johannes Schmiti lavalugu on pungil täis erinevaid one-liner’eid, mida vaataja justkui vastu tahtmist siiski narratiiviks seob. Malmborg ja Schmit on aga inimese narratiivse loomusega arvestanud, purustades sihipäraselt järkjärgult kõikvõimalikud narratiivid, mis võinuks tekkida. Kehtib printsiip: arvestage, et kõik, mida me räägime, on vale[1], kuid samas kõik, mida me räägime on õige[2], sest kogu jutt, mis kõlab, on kellegi poolt kuskil välja öeldud[3]. Mõnus mõtteharjutus kõneaktiteooria fanaatikutele.

Kuid millega oli tegemist? Kanuti Gildi saali koduleheküljelt võib lugeda, et „White on White on kunstiline koostöö Iggy Malmborgi (Malmö) ja Johannes Schmiti (Berliin) vahel. Duo ja samanimelise seeria eesmärk on uurida, kritiseerida ja kinnitada identifitseerivat protsessi VALGE publiku ja VALGETE esinejate vahel”[4]. Tegemist on White on White’i 6nda lavastusega, millele eelnenutest saab lugeda tegijate veebilehelt[5]. “Queer sells” tegeleb põneva teemaga: eneseloome kõneaktide kaudu. Sisuliselt on põhiarusaamaks asjaolu, et me loome endid selle kaudu, mida me endist räägime. Teisest küljest aga sõltub see, millisena meid kogetakse sellest, kuidas meie eneseloomet vastu võetakse. Teatavasti on iga indiviidi taju erinev, mistõttu on iga „teise” kogemine individuaalne – see, mida näiteks mina võiksin tajuda naiseliku, meheliku, queer’ina, võib oluliselt erineda antud teksti lugeva inimese tajust.

https://i1.wp.com/www.saal.ee/media/photo/wow-oh-10.jpg

Pilt on pärit siit: http://www.saal.ee/media/photo/wow-oh-10.jpg
Foto autor: Andreas Ingefjord

 “Queer sells”’i etenduskäik mõjus mulle positiivselt üllatuslikuna, kuna justkui algusest peale võtsin seisukoha, et tegemist on kahe gei- või laiemas perspektiivis queer-mehega ning kui äkitselt etendajad kõneaktide kaudu endid hoopis heteromeestena identifitseersid, kukkus kogu eelarvamustest koosnenud või eeltunnetuse põhjal loodud süsteem kokku. Efekt oli muidugi fantastiline: see, mida me eeldame olevat tõepärane, võib momentaalselt kokku kukkuda, kui meile väidetakse olukorda teistsugusena olevat, kui seda varasemalt tunnetasime.

Queer sells” on jaotatud neljaks oluliseks osaks: Malmborgi ja Schmiti enesetutvustus (õnnetud kunstnikud, kes on väga õnnelikud selle eest, et saavad publiku ees viibida), one-liner’ite ettekandmine (erinevad lausungid erineva sisuga, mille eesmärgiks on tekitada publikus reageeringuid, peamiselt nõustumist ning mitte-nõustumist), queer-duo isikuloome erinevate ütluste kaudu (nemad queer paarikese tandmina, nemad heteromeestena endid queer paarina esitleva tandemina), senise lavategevuse kokkuvõte ning edasiste tulevikusündmuste ettejutustamine (lavastus algusest lõpuni ja lõpust edasi kirjeldatud). Siia võiks veel lisada viienda osa: ootamatu „tegelik” lõpp[6]. Kui esmalt mõjus lavategevus venivana, siis peatselt leidsin end täielikult haaratuna etendajate ütlustest. Seda eeskätt siis, kui duo pärast lühikest musikaalset pausi ilmus lavale queer-duona, presenteerides end algselt paarikesena ning seejärel kunstilise tandemina. Jäin uskuma! Võib-olla naiivne minust, võttes arvesse, et juba pealkiri väidab “Queer sells” ning kogu kolmanda osa kokkuvõtteks tahtsin lihtsalt teatada Sold!

https://i0.wp.com/www.saal.ee/media/photo/wow-oh-11.jpg

Pilt on pärit siit: http://www.saal.ee/media/photo/wow-oh-11.jpg
Pildi autor on Andreas Ingefjord.

Mis oli “Queer sells”? Minu jaoks väga hea mõtteharjutus. Eeskätt just seepärast, et tajusin üle pika aja teatrisaalis istudes ausust. Manipulatsioon publiku tajudega ei toimu peidetult, me ei pea nö „päriselt uskuma jääma” ühtegi presenteeritud tegelast või teksti. Vaatajale ei ole seatud kohustuseks hinnata lavaltoimuva tõepärasust, autentsust, reaalsust (olemata realistlik). Malmborg ja Schmit ongi laval selgelt mänglevad, etendades värvikalt keele performatiivsust. Mida uskuda, mida mitte – kas tegemist oli siiski queer-meestega, kes rääkisid end heteroteks, väljendades kogu kehakeele ja välimusega siiski oma queerness’i? See on küsimus, millele ma ei taha leida vastust. Ja seepärast oli antud lavastuse nägemine Kanuti Gildi saalis ka erakordselt hea kogemus: kui teatrietendus on ammendav kogu oma täies teostuses ning ei tekita vaatajas ihalust vastuse järgi „Kuidas päriselt on?” siis on tegemist üht kindlat tüüpi teatri õnnestumisega.

Pärast etendust toimus ka vestlus kunstnikega. Peale mõningast kaalutlemist otsustasin sellest mitte osa võtta, et mitte panna ennast situatsiooni, kus fiktsionaalse ja reaalse küsimus laheneks, kus Malmborg ja Schmit näitaksid end väljaspool etendussituatsiooni. Topeltkinnitus tõigale, et queer tõepoolest müüb. Ei tundnud tarvidust lasta etendajatel endid kuidagi määratleda, sest kõik määratlused, mida valikuvariantidesse paigutada, alluksid kokkuvõttes peamiselt mõistele queer. Ja mis on queer? Minu jaoks mõnes mõttes vastuhakk määratlemisele või hoopis teadlik enese mittemääratlemine teatavas süsteemis (näiteks heternormatiivses diskursuses). Kui kellelgi tekib võimalus „Queer sells”’i veel kuskil vaatama minna, siis soovitaksin seda teha. Ilmselt mitte kõigi tassike teed, kuid samas on selles suhkrutükike igat tüüpi inimesele.

[NB. Olen siinkohal jätnud kõrvale arutluskäigu “White on White” teemal. Jätaksin hea meelega selle arutluse näiteks kommentaariumisse!]

————————————————————————————————————

 Sel aastal teeb TÜL koostööd erinevate eesti teatritega. Teatrite poolt piletid, meie poolt tekstid. Antud tekst on kirjutatud 19. novembril 2013 nähtud etenduse põhjal. Teksti autor on Kristi Ruusna.


[1] Võib-olla võiks kasutada siinkohal mõnd paremat määratlust. „Vale” asemel näiteks „mängitud”.

[2] Võib-olla võiks kasutada sinkohal mõnd paremat määratlust. „Õige” asemel näiteks „realistlik”.

[3] Esitatud lausungid tundusid paljuski refereeringutena erinevatest ütlustest.

[4] Täpsemalt saab lugeda siit: http://www.saal.ee/event/652/

[5] White on White veebilehekülg: http://www.whiteonwhite.eu/

[6] Kuivõrd võib lõppu „tegelikuks” pidada, on muidugi omaette küsimus, sest võiks ju mõelda, et etendus jätkus artist talk’ina.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s