Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha

Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo film. Operaator Rein Kotov Montaaž Rein Kotov, Ene-Liis Semper Produtsendid Piret Tibbo-Hudgins, Rein Kotov. Esilinastus 16. septembril

Ühel septembrikuu õhtul oli võimalik kõigil huvilistel külastada Elektriteatrit, kus näidati teater NO99 dokumentaalfilmi „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“. Film keskendus „Ühtse Eesti“ projektile. Esimest korda said vaatajad osa sellest, kuidas „Ühtne Eesti“ loodi ning millisena nägid  projekti kulgemist näitlejad, kes elasid selle sees ning kes teadsid asjast rohkem kui üldsus.

Kolm ja pool aastat tagasi otsustas teater NO99 kuidagi reageerida sellele, mis poliitikas sündis. Poliitikute utoopilised lubadused valimiste eel, hiiglaslikud summad, mis kulutatakse valimiskampaaniatele ning üleüldine hoiak, et poliitika on midagi väga keerulist ning lihtinimene ei tohiks ega saagi sellest aru, olid piisavalt mõjuvad põhjused, miks proovida inimesi mõtlema panna ja seda just teatri teel. „Ühtsest Eestist“ sai suurprojekt ning 44 päeva jooksul pandi inimesi uskuma, et teatriprojektist võib sündida uus erakond. See usk või lootus, et nii juhtub, näitab, et salamisi inimesed lootsidki, et midagi sellist võiks sündida. Projekt kulmineerus Saku Suurhallis toimunud „Ühtse Eesti“ suurkoguga, kus siiski erakonda ei loodud.

„Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“ näitab, kus oldi aastal 2010 ja kus ollakse nüüd – kas eesti poliitikas ja valijates on toimunud muutus või mitte. Filmil on väga oluline roll kujutada neid inimesi sel hetkel, kui projekti tehti ning anda edasi nende emotsioone. See selgitab, et tegemist ei olnud kõigest manipulatsiooni või sooviga šokeerida üldsust, vaid näidata, et on võimalus olukorda muuta ning üheskoos midagi ette võtta. Film oli ühteaegu liigutav ja humoorikas. Vaataja saab kogu loomeprotsessi juures olla, mis muudab selle filmi vahetuks. „Ühtse Eesti“ näitlejad tunduvad kord manipuleerivad, järgmisel hetkel aga ülimalt inimlikud. Huvitav oli jälgida, kuidas näitlejaskond luges ajakirjanike teravaid kommentaare nende projekti kohta, nimetades nende missiooni mõttetuks ning vihjates sellele, et kunstiinimene peaks püsima teatris ja mitte üritama sealt välja tulla. Sel hetkel saab vaataja aru, kui pühendunud ja hingega asja juures on kõik projektis osalejad ning ka poliitikud võiksid sama tõsiselt oma tööd võtta. Kohati oli „Ühtse Eesti“ puhul tegemist liiga idealistliku sooviga, ent suurkogu siiski tõestas, kui kaugele on võimalik minna püüeldes millegi liiga täiusliku poole.

Kuna tegemist on filmiga, siis on paratamatult tunne, et publik ei viibi teosele nii lähedal kui etenduse puhul. Film on varem valminud ning seega ei saa väita, et miski sünniks siin ja praegu, nagu saab teatri puhul öelda. Siiski arvan, et publikule jäi tunne, et nad on loomeprotsessist osa saanud. Kindalsti ei andnud film nii võimast emotsiooni kui Saku Suurhallis „Ühtse Eesti“ suurkogul publiku seas istudes, ent see andis võimaluse kogeda mitmeid emotsioone ning kaasa elada ühele suursündmusele.

Annabel Martin

_________________________________________________

Tänavu teeb TÜL koostööd erinevate Eesti teatritega eesmärgiga paisata veebi uute noorte kirjutajate vabas vormis tekste (kriitika, arvustused, teatritekstid, muljetused) erinevatest lavasustest. Teatrite poolt piletid etendustele, meie liikmete poolt tekstid. Selle postituse tekst on kirjutatud filmi “Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha” põhjal. Filmi info kättesaadav:

http://www.no99.ee/lavastused.php?nid=83 (Vaadatud 25.09.2013)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s