“Seda kõike teeb mu luik”

 VAT Teatri “Tsaar Saltaan”. Autor Aleksandr Puškin, lavastuse idee: Tanel Saar, dramaturg: Auri Jürna, kunstnik: Pille Kose, valguskujundus: Sander Põllu, helikujundus: Ago Soots, koreograaf: Marge Ehrenbusch, lavameister: Raul Õitspuu, tehniline konsultant: Enar Tarmo (Von Krahli Teater), osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Näinud alles mõni nädal tagasi Draama festivalil VAT Teatri etendusi “Faust” ja “Hea, paha ja inetu”, tabas mind “Tsaar Saltaani” vaadates meeldiv äratundmine: selle näitetrupi (täpselt sama “Faustis” ja “Tsaaris”) dünaamika oma tugevate ja vähem tugevate osistega (kahtlen, kas neid üldse on) on tuttav, võib isegi väita, et minu jaoks hakkab vaikselt visanduma VAT Teatri nägu.

“Tsaar Saltaan” põhineb Puškini ühel tuntuimal värssmuinasjutul ning see esitatakse lavastuses peaaegu töötlemata kujul: ainus töötlus seisneb muinasjutu kahe tõlke (Kalju Kanguri ja Felix Kotta) kombineerimisel. Värsstekst laval on alati ohtlik valik, sest suulisele kõnele on poeetiline lauseehitus võõras. “Tsaari” trupp, eriti meesnäitlejad, ei lase end sellest heidutada ja kasutavad väga oskuslikult miimikat ja intonatsiooni, mistõttu ei teki hetkekski probleemi sõnade mõistmisel.

Paljudele VATi lavastustele omaselt on ka “Tsaari” poeetiline maailm loodud väga minimalistlike vahenditega. Töötlemata teksti kõrval ei ole ka teiste lavakeelte – näiteks kujundusega – üritatud tõsta lugu uude konteksti. Kogu minimalistlikkuses on markeeritud vaid need tunnused, mis on vajalikud kinnitamaks, et lugu on plaanitud esitada originaalitruult. Enimtarvitatud objektid on suured tünnid, mis leiavad rakendust naiste seelikute ja tsaari poja sündimise kujutamisel, musitseerimisel ja paljudel muudel viisidel. Kasutusvõimaluste rohkuse kõrval kannab tünn “Tsaar Saltaani” loos väga olulist tähendust, selle keskset traagikat. Just tünnis heidetakse tsarinna ja tema poeg kaljult merre – nii nägi ette tsarinna kadetate õdede ja ämma vandenõu. Tünnide järjekindla kohalolu tõttu on see traagika muidu kerges ja mängulises lavastuses pidevalt kohal, lubamata unustada paljudele mõnusat lapsepõlvenostalgiat tekitava loo sügavamat plaani.

Foto on pärit siit

Tekstitruudusele vaatamata on lavastus tuntule muinasjutule lähenenud mängulisest, isegi humoorikast küljest. Kirjutasin hiljuti VAT Teatri “Heast, pahast ja inetust”, ning üks sealolev mõte sobib väga hästi kirjeldama ka “Tsaar Saltaani”: “Kahtlustan, et suurepärases tulemuses on „süüdi” see, et lavastuse loodud maailmas saavad näitlejad ühendada tehnilise võimekuse vaimustunud mängukirega, mida toidab taaselustatud lapsepõlvefantaasia.” (terviktekst siit). Kauboiloo puhul saab rääkida taaselustunud lapsepõlvefantaasiast, “Tsaar Saltaani” puhul taaselustunud lapsepõlvemuinasjutust. Lavalt õhkuv mängumõnu on niivõrd võimas, et nimetaksin seda peamiseks põhjuseks, miks “Tsaar Saltaani” vaatama minna. Eraldi tuleb välja tuua Ago Soots, kelle trump on kõiksuguste loomade ja inimkarakterite füüsilise olemuse erakordselt hea tunnetamine. “Tsaaris” sääsena, “Heas, pahas ja inetus” lõgismaona, “Faustis” keeruka peategelasena – need teostused on juba lavastustervikust eraldivõetuna uskumatult veenvad ja nauditavad. Vaimusilmas näen Ago Sootsi mõnes sõnadeta monotükis kujutamas kõikvõimalikke loomi ja inimkaraktereid ilma kostüümide ja muude vahenditeta. Sääsekostüüm ei teeks teda sääsemaks, kui tema kehakeel. See võiks olla tõeline kassahitt.

Siiski ei moodustanud “Tsaaris” päris sellist omaette terviklikku, maagilist maailma, nagu see oli suudetud saavutada “Faustis” mustvalge tummfilmiesteetikaga. Head leiud ei kõlanud kokku ühtseks süsteemiks, oli detaile, mis potentsiaalse harmoonia lõhkusid. Siinkohal jäi minu jaoks kõige küsitavamaks luige kujutamisviis. Luik koondab endasse kogu tsaari-muinasjutu imettegeva jõu, tema määrab loo käigu selliseks, et ebaõiglaselt kannatavad tegelased leiaksid õnne ja ebaõiglust tootvad tegelased jõuavad arusaamiseni enda tegude ahtameelsusest. Luike kehastav Katariina Ratasepp aga ilmub lavale valges krabisevad maalrikombinees ja kannab peas suurt valget kiivrit – paratamatult ei vasta selline luik maagilis-graatsilisele luigekujule, kes Puškini muinasjutus esineb, vaid mõjub koomilise, isegi totakana. Luik lendles lavaruumis ringi, kantuna tõstuksüsteemi kinnitatud elastsest kangast – võte, mis kuulub jällegi lavastuse suurepäraste kunstliliste leidude assortiisse – see õigustab osaliselt ka kiivrit, kuid on raske uskuda, et kogu nutikalt läbimõeldud kontseptsioonis täidab kiiver vaid ohutusnõudeid. Minule jäi just sellest luigekontseptsioonist väike pühaduseteotuse tunne sisse, kuid kuna kipun sellistes asjades olema liiga konservatiivne, ei mõista ma VAT Teatri luike täielikult hukka: küllap leidub palju neidki, kes leiavad sellise lähenemise värskendava olevat.

Foto on pärit siit

Heites kõrvale viimati väljatoodud (personaalne) kahtlus sellise kujutusviisi mõttest, pean nentima, et “Tsaar Saltaan” on õnnestumine. Julgus esitada tuntud muinasjutt muutmata kujul ja mitte reklaamida seda lastelavastusena on õigustatud, sest puhtvahetu nauding hoogsast ja väljendusrikkast mängust kustutab soovi küsimärgistada vana loo aktuaalsus. Muinasjutu ajatus kombinatsioonis sellise hetke elamapaneva esitusega moodustab kahtlemata lavastuse, millel on koht praeguses teatris.

_________________________________________________

Tänavu teeb TÜL koostööd erinevate Eesti teatritega eesmärgiga paisata veebi uute noorte kirjutajate vabas vormis tekste (kriitika, arvustused, teatritekstid, muljetused) erinevatest lavasustest. Teatrite poolt piletid etendustele, meie liikmete poolt tekstid. Selle postituse tekst on kirjutatud VAT Teatri lavastuse “Tsaar Saltaan”  21. septembril 2013 nähtud etenduse põhjal. Lavastuse info kättesaadav:

http://www.vatteater.ee/et/lavastused/54/tsaar-saltaan.html (Vaadatud: 23.09.2013)

Advertisements

2 thoughts on ““Seda kõike teeb mu luik”

  1. Pingback: Draama 2016: Neljapäev | DRAAMA 2016: AJAKAJA

  2. Pingback: Draama 2016: Reede | DRAAMA 2016: AJAKAJA

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s