Kuidas gurmaanid marineeritud mälestuste suppi sõid

Bistro Beyond. Piip ja Tuut teater koostöös Krepsko teatriga

Lavastaja: Linnea HapponenKunstnik ja kostüümikunsntik: Kristel Maamägi, Valguskunstnik: Tobias Stål, Muusikaline kujundaja: Mayim Alpert, Osades Mari Mägi, Toomas Tross, Katrine Weigelt Nielsen, Pau Zabaleta i Llauger ja kana Lemmi.

See maagiline moment, kui vaataja viiakse maailma, mis ei allu igapäevastele põhjus-tagajärg reeglitele, kus liiguvad ringi olevused, kes ei vasta igapäevasele „normile” (loe: ei ole lihtinimesed”), kus kõlab muusika, mis on ebamaisust rõhutava efektiga ning kus kõik on  maagilis-müstilise visuaalse efektiga. See on „Bistro Beyond”, see on bistroo kuskil kaugustes, kuhu satub vaid valitud hulk inimesi. Antud juhul sattusid kaugusebistroosse draamalised. Erakordne võimalus kogeda erilist, visuaalset, objektilist, ebamaist.

Pilt on pärit siit.

„Bistro Beyond” oli minu jaoks lavastus, mis võinuks saada seisva austusavalduse osaliseks (paraku ei mahtunud saalis püsti tõusma, sest ruum oli täispakitud huvilisi karvalisi-sulelisi). Vaimustav mäng sõnadeta, kuid siiski kindlas keeles. See keel kõnetas tegevuste, muljete, näoilmete, valgus-varjulise mängu ning helide kaudu. Ilmselt ei tekkinud paljudel vaatajatel küsimustki, millest tegelased omavahel „räägivad”, mis alustel suhtlus toimub. Kõik oli juba niigi selge.

Pilt on pärit siit.

Antud lavastuse puhul tekib vaatajal võimalus jälgida pealtvaatajana mitmete tegelaste omavahelise suhterägastiku arenemist. Valgepea hiiglasmees bistroos söömas seapead. Seapea, mis kerkib lauast välja, ühendatud kehaga. Keha, mis liigub ja kohtub hullumeelse karvamütslasega, kiiva kanaarmastaja, õnnetu pruudiga. Ja nii nad kõik omavahel suhtlevad ja muljetavad. Toimub ka hea vahetuskaup: muna-elueliksiir kana vastu. Siinkohal on selge, et muna oli tõepoolest enne kana. Tekib vaid küsimus, et kas kiivas karvamütslane oli saanud kuskilt algselt kana, kanalt omakorda muna ja munast loonud eliksiiri. Nojah, ega see vast polegi oluline. Mõnes mõttes ei tasugi loogikat otsida, sest see võtab ära maagilise ja nauditava irratsionaalsuse.

Pilt on pärit siit.

Bistroos tegutsevaid olevusi kehastanud näitlejad väärivad kõik kõige kõrgema hinde (kui nii võib öelda, lubades endal asju hinnata mingil skaalal). Igas momendis on suhtlus, mis väljendub füüsilisuse kaudu, mõnel juhul ka maskide ja objektide kaudu. Kõige aktiveerijaks näitlejad, kes on väljapeetud, detailsed ja pliiatsiteravusel täpsed. Tekib tahtmine teada, kuidas sündisid need karakterid, kuidas nägi välja proov, mida osalised unes nägid, kui lavastus oli valmis. Palju tähelepanu pöörati vaimustavale kanale, kuid minu arvates peaksid kiidusõnu saama just näitlejad, kes ei lasknud kanal olla kogu situatsioonikoomika tähtsaim element, vaid muundasid kana suhtlusvõimeliseks osaliseks. Kanast sai tegelane. Võimas! Mõnes mõttes on „Bistro Beyond” kui nukuteater, kus elustatakse kõik, mis on võimeline liikuma või mida on võimalik liigutada. Detailirohke lavakujundus pakkus liikuvust isegi omal jõul – kas märkasite lae all pahumpidipööratud veepudelit, kust aegajalt tilkus vett kausikesse?

Pilt on pärit siit.

Kahtlemata on festivali põhiprogrammist just Piip ja Tuut teatri „Bistro Beyond” üks silmapaistvamaid ja erilisemaid lavastusi. Ta paistab silma, eristub teistest, on võimas. Tahaks teda paigutada mõnes mõttes kõrvalprogrammi Särts, kus too hakkaks suhestuma ka paljude teiste märkimisväärsetega. Tekib kiusatus luua peas sulamlavastus „Bistro Beyondist”, „Pungist” ja „NOXist”. Kui need tegijad ja need näitlejad kokku panna, sünniks tõenäoliselt midagi maavärinalaadset. Lavastuse „Bistro Beyond” infonupuke ütleb: Bistro Beyond on mahajäetud ilmaserval asuv bistroo, kus pakutakse Tassikest Pisaraid kurbmagusa Hüsteeria lisandiga, Marineeritud Mälestuste suppi, Piinlike Hetkede salatit ning lugu maailma sügisest, mis balansseerib aeglaselt mooritud inimlikkuse ja loomalikkuse piirimail. Kauguses kumisevad keelpillid ja musta huumori kaste muudab selle roa gurmaanidele söödavaks. See on ilmselt kõige täpsem kirjeldus sellele, mida antud lavastus pakub. Ei oskagi öelda, kas olin juba enne gurmaan või oli see maagiline beyond-kaste, mis mulle gurmaanluse maailma avas.

Pilt on pärit siit.

Ilmunud varem Eesti teatri festival Draama blogis 6. septembril 2013. Kättesaadav: http://etfestival.wordpress.com/2013/09/06/kuidas-gurmaanid-marineeritud-malestuste-suppi-soid/

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s