Mis jääb sõnade taha? (“Õitsengu” tegelastest. Emotsionaalselt)

Eesti Draamateatri „Õitseng“, autorid, kunstnikud Ingomar Vihmar ja Martin Algus, lavastaja Ingomar Vihmar. Mängivad Ivo Uukkivi, Harriet Toompere, Tiit Sukk, Kleer Maibaum (külalisena), Mihkel Kabel, Margus Prangel (külalisena). Esietendus Eesti Draamateatri väikeses saalis 13. märtsil 2011

Fenomenoloogiline kriitika tegeleb tajumisega, jääb peatuma tähenduse ja tunde lähtepunktis. Teatri fenomenoloogilises analüüsis asetatakse sulgudesse nii reaalsus kui illusioon, säilitades need „kaaskohalolevatena“. See omakorda peaks motiveerima lavastustervikut tajuma. Terviku üks fundamentaalsemaid osi on aga taju tegelasest. Tegelase fenomeni leidmiseks, tuleb temas leida see, mis püsib, tema muutumatu osa. (States 2011: 130–134)

„Õitseng“ pakub fenomenoloogiliseks analüüsiks palju võimalusi, kuna lavastus on üles ehitatud atmosfäärile. Olustikule annavad tooni melanhoolsed muusikapalad, 1980ndate alguse Nõukogude Eesti stiilis lavakujundus ja kostüümid. Ennekõike loovad atmosfääri aga tegelased. Tegelastevahelised suhted ei ilmne mitte niivõrd tekstis, vaid emotsionaalselt laetud stseenides, kõiges selles, mis jääb sõnade vahele. Lavareaalsus vormub sellest, mis jäetakse ütlemata. Seetõttu ongi tajumine parim viis lavastusele, kitsamalt tegelastele lähenemiseks. Leidmaks iga tegelase fenomen tuleb nad individuaalselt osadeks võtta.

Lavastuse keskmes on Ichiro (Ivo Uukkivi) ja Itsumi (Harriet Toompere) armastuslugu, millega ristuvad teised tegevusliinid. Harriet Toompere kehastatav Itsumi on tegelastest ehk kõige lihtsamalt tajutav-mõistetav, temaga on võimalik samastuda. Ta on naiivselt hea loomuga, idealiseerib ja vajab armastust. Itsumi fenomeniks võikski pidada tema südant, selle ajendil ta tegutseb. Ootusrikkad pilgud Ichiro suunas algusstseenides muutuvad aina kurvemaks, mida enam süvenevad mehepoolne hoolimatus ja mittemõistmine. Itsumi süda murdub aina enam. On arusaadav, miks ta Mikihiko (Mihkel Kabel) juurde hellust ja lohutust otsima läheb. Võõrandumine iseloomustab tugevalt kõiki tegelasi: nad võivad koos eksisteerida, kuid on üksikud. Nii ka Ichiro ja Itsumi, kes püüavad koos kodu luua, kuid kuskil vahepeal on armastus kaduma läinud, teineteisest vaadatakse mööda. Viimastes stseenides, kus seltskond lõbusalt koos aega veedab, on Itsumi koos Mikihikoga, kuid miimika annab aimu naise ebalusest. Ta püüab teeselda õnne, kuid Mikihikoga pole saavutanud seda Ichiroga kogetud tõelist tunnet. Süda tõmbab teda taas mujale.

Ivo Uukkivi tegelane Ichiro on oma segaduses ja väsinud pilguga pidevalt justkui eksinud. Olles suutmatu endaga toime tulema, ei pane ta oma rõõmutuses ka Itsumi lähenemiskatseid tähele ja petab teda Kiyomiga (Kleer Maibaum). Alles vend Masamichy (Margus Prangel) surm ja Itsumi lahkumine avavad ta silmad ning ta märkab maailma enda ümber. Masamichyt hiljem linnuna nähes, tema ja Itsumiga tõeliselt rääkides, end lõpuks avades voolab Ichirosse helgust. Teda võiks pealiskaudselt keskealise eesti mehe stereotüübina vaadelda, kelle maailmavaade piirdub televiisori vaatamise ja maja värvimisega, kuid valulik pilk reedab sügavama sisu. Prioriteedid reastuvad kaotuste puhul ümber, esile tõusevad hingelised väärtused. Nii ilmneb ka Ichiro kinnise loomuse tagant armastus nii Itsumi kui Masamichy vastu. Ka Ichiro näeb Itsumis oma heaolu ja õnne. Paljastub Ichiro äärmine tundlikkus elu suhtes.

Tiit Suka Tetsumi ja Kleer Maibaumi Kiyomi erinevad Ichikost ja Itsumist nii paarina kui ka individuaalselt, kuigi võõrandunud on ka nemad. Tetsumi eesmärgiks on abiettevõttega „Õitseng“ majanduslikult edukaks saada. Longu vajunud Ichiro kõrval on ta energiline tegutseja. Tetsumi on enesekindel, või vähemasti tahab ta sellisena paista. Püüab kogu aeg kellelegi midagi tõestada, muljet avaldada just materiaalsega, mis laiemas plaanis rõhutab hoopis tema pealiskaudsust. Suhe Kiyomigagi näib suuremas osas rahal ja lõbutsemisel põhinevat. Tetsumi küll lööb Ichirot, kui selgub, et Kiyomi on teda Ichiroga petnud, kuid sellega asi piirdub. Olukorrast ei räägita rohkem. Pigem üritab Tetsumi sellega kaitsta oma au, säilitada tähtsat imidžit, mille ta enda arvates loonud on, kui maksta kätte petmise eest. Tundelisemaid hetki on vähe, kuid kui Kiyomi laulab, siis Tetsumi avaneb. Ta elab naisele kaasa, vaatab teda hoopis teistsuguse, armastava pilguga. Õrnem külg jääb ikkagi varju. Üldiselt on Tetsumi emotsionaalselt pigem kinnine, suisa võhiklik, nii et edule orienteeritus ja sihikindlus on tema tugevamalt esile kerkivad omadused.

Kiyomi ja Tetsumi sobivus ilmneb lavastuses ühtses elustiilis, ehk seeläbi ka maailmavaates. Kiyomi sädelevad riided ja karusnahad viitavad teatud jõukusele, millele lisandub ka rõhutatud üleolek, võimukas poos. Kiyomi silmad reedavad kõrkuse ja pealiskaudse naeru taga peituva kurbuse, sisemise tühjuse.  Pealiskaudsete, tunnete osas ignorantsena mõjuvad Kiyomi ja Tetsumi eriti Masamichy matusel, kus kumbki tegelikult käituda ei oska. Kiyomi valjuhäälne nutmine on äärmiselt võlts, tundetu ja näib vaid tähelepanu saamiseks mõeldud. Samas võib kõiki tegelasi loomupäraselt headeks pidada. Nii üritab Kiyomi Ichiro ja Itsumi pooleli olevat maja kiita, kuigi see ilmselt ei vasta tema standarditele. Temas on see inimlik viisakus, soov head teha, isegi kui ta vahel ei oska käituda või teeb valesid valikuid. Näiteks, kuigi ta petab Tetsumit Ichiroga, siis stseenis, kus ta Ichiroga diivanil istub, kumab kogu asja tähendusetus. Mõlemad püüdsid ilmsesti vaid oma emotsionaalsele üksindusele alternatiivi leida, kuid ebaõnnestusid.

Ka Mihkel Kabeli Mikihiko püüab endast muljet jätta. Läänest pärit popmuusika ja väljendite, eripärase riietusega üritab ta silma paista, laia silmaringi näidata. Mikihiko on artistlik, ekstravertne oma laulmise, tantsimise ja häälekate sõnavõttudega, kuid selle taustal kumiseb tühjus. Ta küll võrgutab Itsumi, kuid suurem energia kulub esinemisele, sügavamaid tundeid temas ei ilmne. Ichiro silme all Itsumiga koos olles ei pühenda ta naisele aega, vaid demonstreerib eelkõige oma mehepositsiooni vastava naise kõrval. Asjaolu, et tema on valitud, on tähtsam isikust, kes ta tegelikult valis. Hirmust üksinduse ees kasutab ta Itsumit kui trofeed. Mikihiko tahab rõhutada, et ta pole üksi, ja on seeläbi Ichirost kuidagi parem või edukam. Samas on ka see vaid teesklus, millega oma haavatavust peita. Itsumit on tal vaja, et ühiskondlikule mallile vastata, kellegagi koos olla. Kuigi üksi olles tunneb ta end muusikaga kõige paremini. Muusika mõjub talle vabastavalt, selles saab ta end välja elada, see toob välja tema sisemise positiivsuse.

Margus Prangeli kehastatav Masamichy on arvatavasti kõige mitmekülgsem, kõige rohkem arenev tegelane. Lavastuse esimeses pooles on ta eksinud ja melanhoolne, rohkemgi kui Ichiro. Temast kumab lõplikku lootusetust, hingekriipivat pettumust. Masamichy emotsioonid on läbivalt varjamatud. Ta ei teeskle kellegi ees, on selleks liiga aus, ei püüa kedagi õnnelikuks teha, kuna on ilmsesti õnne osas lõplikult alla andnud. Üksindus on tema jaoks liiga suureks koormaks, nii et ta loobub elust vabatahtlikult. Lavastuse teises pooles naaseb ta linnuna, olles justkui õitsengu läbi teinud. Temas on vastleitud rõõmu, sära silmades, mingi salajane õnne valem. Pole kindel, kas linnuna vabaneb ta inimeseksolemise raskusest või näeb maailma lihtsalt erinevalt, aga tema uus energia kandub edasi ka teistele. Kõigisse levib helgus, lõpuks ometi nähakse üksteist, nauditakse, lõbutsetakse. Armastus voolab naerus üle lava. Tegelased lasevad lahti rutiinist, positsioonidest, konfliktidest. Vabadus on see, mis neist lavastuse lõpus õhku hõljuma jääb.

States, Bert Olen 2011. Fenomenoloogiline hoiak (tõlk. Sirle Põdersoo) – Valitud artikleid teatriuurimisest. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 127–140.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s